Pärisorjuse kaotamine hõlmas sisuliselt kolme olulist muudatust: Talupojad said isikliku vabaduse. Mõisnikul polnud enam õigust talupoega müüa, osta, kinkida ega pantida. Talupoeg võis abielluda või tegevusala vahetada. Isiklikult vabadele talupoegadele anti maad. Erinevalt eesti ja läti talupoegadest said vene talupojad maad, kuid seda vahetati nii tihti, et talupoegadel ei tekkinud talupoja tunnet. Ühele taluperele mineva maa suuruse aluseks oli juba varasemast ajast, teotöö või obroki eest tema harida olnud maatükk. Maad ei saanud talupoeg aga tasuta. Selle ostis mõisniku käest riik ja ostusumma koos protsentidega pidi talupoeg riigile tagasi maksma 49 aasta jooksul. Pärisorjusest vabastatud talupoegade haldamine läks nüüd mõisniku käest riigivõimu poolt kontrollitava talupoegade omavalitsuse kätte. Omavalitsuse peamisteks lülideks olid vald ja külakogukond. Paljud vene haritlaskonna esindajad said aru, et pärisorjus on väär ja sobimatu. 19
kaubandus. Mida enam tekkis sisenõudlus ja arenes tööstus ja kaubandus, seda enam tekkis turgu musta mulla vööndi kubermangudele, et oma kaupa turustada. Kesk-venemaa ala nim tihti tööstusalaks. Tp läksid palju linnadesse kauplejaks, aga olid pärisorjad edasi. Neil olid passid ja härra loal tegelesid muude tegevusaladega. Härrale tasusid Obrokina. Eriti need tp kes ei olnud seot mõisamajandiga. Obrok võis olla nii rahas kui ka viljas. Ettevõtlikest obroki tp kujunesid venemaa jõukad t. Paljud Obroki tp kes sattusid hea kaubanduse peale kujunesid jõukamaks, kui isegi lääne tp . Teada ka juhtumeid, kui nad ka ise omasid orje. Mitmed obroki tp läksid hoopis nt näitlemist või kunsti õppima. Suurem osa siiski elas omal maal. Mitte mustamull vööndis obroki tegevus oli niisiis palju laiema. Aga ka mittemustamullavööndis olid siiski jätkuvalt mõisad. Kokku oli venemaal mõisu 110 000. Venemaal tekkis veel üks oluline nähtus
poeg Fjodor. 33 Munk Filaret, abikaasa Ksenia- saadeti kloostrisse nunna Marka nimel. Antoniuse Siia klooster, hästi kaugel põhjas. Hiljem oluline, et potenstiaalsed võimupretendendid kaugel ära, neid sai ära kasutada või nad said seda ise õigel ajal teha. Oluline areng 16.saj lõpul pärisorjuse kujunemine. Territooriumid kus riigitalupojad elavad, kes maksavad obroki (raharent). Ja teised kes riigi omal ja maksavad teotööd. Tp seisundile oluline vahe, kas majandab end ise või teotöö kus tp igapäevaelu järelvalve all. Ivan Julma valitsusaeg suure maj kaosega/laostusega, vaevu 3-10% maid asustatud. Maad olid olemas, aga rahvast tühjad. 1580ndatel osteti üle kogu Moskva riigi pisovõe knigi , kuhu pandi kirja riigimaad, kiriku-, eramaad. Ka tp nimepidi, kes olemas olid (võimalik indentifitseerida).
Kohalikud võimud on talupoegade massilist tulemist korraldama sunnitud. Tullakse talupojale sobivad ajal, see tähendab, et ka mõisatööd jäetakse tegemata. 1845. aasta novembrit hakatakse lugema liikumise kõrgajaks. Aasta edenedes, lõpukuudel on usuvahetusliikumine aktiivne Pärnu- ja Viljandimaal. Mõisnikud kurdavad taas, et töö jäetakse tegemata. Talupoegade seas levis kuuldus, et kui talupoeg vahetab usku, siis sellega seoses kaob ära teotöö, vaid viiakse üle Obroki. Toimunu tekitas palju peavalu mõisnikele, aasta lõpupoole hakkab asi tõsiselt häirima ka luteri kirikut. Septembris saadetakse 43 Liivimaa rüütelkonna poolt delegatsioon Peterburi, kes kohapeal olukorda selgitaks ja et saavutataks liikumise keelustamine. Valitsus on kahevahel. Saavad aru, et usuvahetus on hakanud kontrolli alt väljuma. Sama aasta lõpul saadetakse Liivimaale
annaabi.ee 
