Sellega reoksüdeeritakse glükolüüsis moodustunud NADH. Gaase ei teki. ATP saagis on 2 mooli 1 mooli Glc kohta. Kui substraadiks on polüsahhariid (tärklis) 19 või maltoos, siis moodustub 3 ATPd 1 mooli Glc kohta, kuna fosforülaasireaktsioonis vabaneb suhkur juba fosforüülituna ja see sööstab 1 ATP. Homofermentatiivsed bakterid on: Lactobacillus lactis, L.acidophilus, L.casei, L.bulgaricus, L.plantarum, Lactococcus lactis. Enterococcus faecalis, Pedicoccus cerevisiae. Obligaatselt homogermentatiivsed piimhappebakterid on väga nõudlikud söötme suhtes. Obligaatselt homofermentatiivsetel piimhappebakteritel puuduvad PPC võtmeensüümid ja seetõttu nad ei suuda sünteesida nt aromaatseid AH-d, mille eellasteks on PPC vaheprodukt Er-4-P. Elukohad: Piim, limaskestad, soolestik, veri, taimemahl. Ka perekonna Bacillus esindajad on homofermentatiivsed termofiilsed piimhappekääritajad. Nemad on
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a.
Aerosoome (magnetosoome) (parasporaalkehasid) Karboksüsoomid on bakteri organellid, mis sisaldavad Calvini tsükli võtmeensüümi ribuloos-1,5-difosfaadi karboksülaasi agregeerunud molekule (reaktsioon näidatud punase noolega). Esinevad peamiselt obligaatselt autotroofsetel bakteritel. St neil bakteritel, kes orgaanilisi aineid ei omasta. ON hulknurksed valgulise membraaniga struktuurid. ( nt. nitrifitseerivad bakterid, tsüanobakterid, tiobatsillid.) Gaasipõiekesed ehk aerosoomid On sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõie omale. Põiekestel on hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase vett läbi, kuid laseb läbi gaase. Klorosoomid Esinevad rohelistel bakteritel.
suurem on sugulaste hulgas tervete isendite osakaal, seda harvem ja nõrgem on defekt ka nende järglastel. 65. Ontogeneetika määrang. Geneetika haru, mis uurib geneetilise informatsiooni realiseerumist. 66. Epigenees ja epigenotüüp Epigenees - ontogeneesi käigus põhiliste liigiomaste organismi tunnuste uuestiteke. Epigenotüüp – funktsionaalselt aktiivne genoomiosa diferentseerunud rakkudes. 2 tüüpi: obligaatselt aktiivsed geenid – alati aktiveeritud (housekeeping geenid) fakultatiivsed geenid – aktiivsed ainult teatud funktsionaalsete või metaboolsete seisundite puhul. 67. Geneetilise informatsiooni realiseerumise tasemed 1. DNA → valk 2. info kandumine valgult teistele molekulidele 3. info kandumine supermolekulaarsetele struktuuridele, mis määravad raku omadused ja talitluse 4. info elundite ja supertsellulaarsete struktuuride moodustumiseks. 68. Arenguprotsesside tüübid ontogeneesis 1
Bakterid mõmm :) 05/06 Klamüüdiad Üldist. Kunagi arvati, et klamüüdiad on viirused, aga: (1) neil on G- sarnane sise- ja välismembraan, (2) neil on DNA ja RNA, (3) omavad ribosoome, (4) sünteesivad oma valke, lipiide ja nukleiinhappeid, (5) on teatud antibiootikumidele tundlikud. Aga paljunemistsükkel on neil küll omapärane. Obligaatselt intratsellulaarsed. Elementaarkehake on resistentne paljudele keskkonnatingimustele. Jäik peptidoglükaan küll puudub, kuid välismembraani valkude vahel on ulatuslikud ja arvukad tsüsteiinsillad. EB vormis bakter ei paljune, aga on infektsioosne: seostub retseptoritega ning stimuleerib haaramist rakku. Retikulaarkehake on metaboolselt aktiivne, replitseeruv. Klamüüdiatel on perekonnaspetsiifiline LPS, mida saab komplemendi sidumisreaktsioonil määrata, ja liigi- ja