Kihi nimistu sulgemiseks on vaja klõpsata joonestusvälja vabal pinnal. Teiseks võimaluseks kihi kasutatavaks muutmiseks on klõpsamine ikoonil, “Makes Object’s Layer Current” (kohe järgmine ikoon kihtide omaduste ikooni järgi) mille toimeks on muuta kiht, millesse kuulub teatav valitud objekt, kasutatavaks. Pärast sellist klõpsamist küsib arvuti seda objekti: Select object whose layer will become current: ning pärast objektivalikut muutubki valitud objekti sisaldav kiht kasutatavaks kihiks. * * * Ülesanne 2 Tihend 50 LAYERPMODE [ LAYERP ] ( = Layer Previous mode – kihtide eelmine seadistus), millega lülitakse sisse või välja kihtide olekute muutmiste jälgitavus. LAYERPMODE ↵ Võimalikud valikud: 1) ↵
tähtedest, kusjuures iga täht koosneb omakorda paljudest sirglõigukestest. Käsuga BLOCK saab koondada paljusid üksikobjekte – jooni, tähti jne. – üheks objektiks, mida nimetetakse plokiks. Selliste liitobjektide puhul on ühe üksikobjekti valimisel valitud ka kõik teised sellesse objekti kuuluvad üksikobjektid. Kuigi käsuga LINE saab joonestada paljudest sirglõikudest koosneva murdjoone, on iga sellise murdjoone sirglõik “omaette isiksus”. Objektivalikut reguleerivad rida põhimuutujaid. Märkus. Kui järgmistes kirjeldustes on toodud mitu võimalikku olekut, on põhimuutujate “vaikimisi” ehk arvuti algseadistuse poolt etteantud väärtused toodud KALDKIRJAS. (valitud objektide välimus „aktiveerub” (muutub nende värvus ja (või) jooneliik, ja nii on valitut lihtne jälgida; kui aga HIGHLIGHT = 0, siis „aktiveerumist” ei toimu) NB
taastab eelnenud olukorra. Otstarbekaim on kasutada liitjoone korrastamise käsku PEDIT: Tegime valiku kuna oli mitu üksikosa, mida kõiki tahame ühe korraga töödelda. Valime kõik üksikosad kas "punkt joonel" või aknaga (kui kiht TELJED on eelnevalt välja lülitatud) Töö 3 Klamber 18 Pärast objektivalikut küsib arvuti luba nende üksikosade muutmiseks liitjoone osadeks: ↵ Valikuga muudame nende laiused esialgseiks: ↵ P E N C A Q D M L K
mõnel muul moel? Igatahes on selline mõttekäik INSENERILE omane. Kujundame parempoolse noole siis käsuga MIRROR ja kasutame peegeldusteljena joonte BC ja NP keskpunkte leitud punkti asukoha täppismääramise MID abil või püstise telgjoone otspunktide kaudu: Näide 4 14 Pärast objektivalikut (vasakpoolne nool) küsitakse peegeldustelje otspunkte: Kui telg paigas siis küsitakse soovi algobjekti kustutamise kohta ↵ N P K M L Noole peegelduse vahekujutis koos peegeldustelje ja selle määrangute märgenditega
annaabi.ee 
