Tänapäeva aatomimudel Triinu pargi 12. b Aatomimudelite ajalugu Mudel- obekti vähendatud/ suuren-datud ja lihtsustatud koopia. 1) 420 e.Kr Vana-Kreeka filosoofid- aatomid on jagamatud osakesed. 3) 19 saj. Dalton- aatom on üliväike aineosake. Aatomid erinevad suuruse ja massi poolest. 3) 1897 J. J Thomson avastas elektronid. Lõi "rosinapudingi" aatomi mudeli (rosinatena paiknevad negatiivsed elektronid). 4) 1909 E. Rutherford planetaarne aatomimudel. (elektronide liikumisel ei ole kindlat trajektoori.
varju jäävad alad. Kahtlemata vajavad valgusele avatud alasid need vormid, millel põhineb kogu ülejäänud kompositsioon. Valguse iseloom sõltub päikese asendist taevas. Vormi siluett ja pind on hästi vaadeldav otse langevas valguses. Varjud on väljendusrikkamad, kui objekti vaadata risti langeva valguse suunaga. Hommikuvalgust peetakse efektsemaiks, sest atmosfäär on läbipaistvam, varjud pikad ja selged ning annavad edasi täpselt obekti silueti iseärasusi. Keskpäevavalguses on ere, pimestav, tekkivad varjud on lühikesed ja teravad, värvid on kuldse varjundiga ja heledad, seetõttu tunduvad eriti heledad pinnad ebaselged. Õhtuvalgus oma erilise tonaalsusega võimeldab suurepäraselt esitleda objekte nii ida- kui lõunakaartes. Hämaruses koatavad värvid tähtsuse, oluliseks muutuvad valged toonid ning valge värvuse osakaal, kusjuures punased, rohelised, sinised toonid tunduvad distantsilt hallidena.
Sõnad sisenevad dialoogiliselt laetud ja pingelisse võõraste sõnade, mõistete ja hinnangute keskkonda, seotakse nende keerulistesse omavahelistesse suhetesse, ühinevad, segunevad, suhestuvad nendega, see jätab jälje sõnade erinevatesse semantilistesse tasanditesse, komplitseerib tähendust Lausung (i.k. utterance), tähenduse põhiühik, on seotud konkreetse ühiskondliku ja ajaloolise kontekstiga, puutub kokku arvukate dialoogiliste algetega, mille loob lausungi obekti ümber sõlmunud ühiskondlik ja ideoloogiline teadvus. Heteroglossia: romaani mõju lähtub erinevate häälte (kõnetüüpide,types of speech) kooseksisteerimisest (tegelaskõne, jutustaja kõne, autori kõne). Heteroglossia on "teise kõnes teise keeles", selle eesmärgiks on väljendada autori kavatsust läbi peegelduse (refract), sisaldab konflikti, vastuolusid. Kultuuris esinevad zanrid (kirjanduse z-d, kunstiteosed, filosoofia jne.) on polüfoonilised
keskkonda, seotakse nende keerulistesse omavahelistesse suhetesse, ühinevad, segunevad, suhestuvad nendega, see jätab jälje sõnade erinevatesse semantilistesse tasanditesse, komplitseerib tähendust Lausung (i.k. utterance), tähenduse põhiühik, on seotud konkreetse ühiskondliku ja ajaloolise kontekstiga, puutub kokku arvukate dialoogiliste algetega, mille loob lausungi obekti ümber sõlmunud ühiskondlik ja ideoloogiline teadvus. Heteroglossia: romaani mõju lähtub erinevate häälte (kõnetüüpide,types of speech) kooseksisteerimisest (tegelaskõne, jutustaja kõne, autori kõne). Heteroglossia on “teise kõnes teise keeles”, selle eesmärgiks on väljendada autori kavatsust läbi peegelduse (refract), sisaldab konflikti, vastuolusid. Kultuuris esinevad žanrid (kirjanduse ž-d, kunstiteosed, filosoofia jne
- Ülemine temporaaljäär ja ülemine temporaalvagu – suur osa ajukudet, mis on seotud heliliste stiimulite töötlusega. Kuulmis ja kõneinfo töötlus, viipekeele ja žestide töötlus, visuaalse ja auditiivse info kokkusobitamine, kategoriseerimine - Keskmine temporaalkäär – tajuinfo töötlus, nägude äratundmine, sõnade tähenduse töötlus lugemisel - Alumine temporaalkäär – ventraalse visuaalse töötluse suuna lõppsiht, obekti tunnuste töötlus, nägude äratundmine, numbrite äratundmine – kui kahjustatud siis spetsiifilised äratundmishäired - Temporaalpoolus – assotsiatsiooniala mis on seotud multimodaalse analüüsiga (emotsionaalne ja sotsiaalne infotöötlus), vasakus hemisfääris seotud semantilise mäluga, paremas seotud autobiograafilise mäluga, TOM – kui kahjustatud kaob teadmine maailmast.