vC y = vA + vCA sin 30 = 20 + 45 o 0,5 = 42,5 vC = vC2 x + vC2 y = 38,97112 + 42,52 = 57, 6222 (cm / s ) 2.2 Kiirendused Ülesande teksti kohaselt on nii OA kui I kogu aeg konstantsed. Konstandi tuletis on aga null. Seetõttu siin ülesandes & OA = 0 ja & I = 0 , mistõttu siin & II = 0 ja seega ka II = 0 .Kuna kõik nurkkiirendused on nullid, siis ainukesed kiirendused siin on normaalkiirendused. a A = a An = OA2 AO = 12 20 = 20 (cm / s 2 ) y r r rn rt aB = a A + aBA + aBA n aBA = II 2 BA = 4,52 15 = 303, 75 (cm / s 2 ) r r rn aA A t aBA = II BA = 0 aB = a A + aBA x n B
Fokaalraadius ellipsi mistahes punkti kaugus fookusteni nimetame selle punkti fokaalraadiuseks. Joone sümmeetriateljed Sirged, mille suhtes joon on sümmeetriline. Joone keskpunkt - Punkti, mille suhtes joon on sümmeetriline, nimetatakse joone keskpunktiks. Joone tipud Joone lõigepunkt sümmeetriatelgedega Ellipsi teljed Ellipsi samal sümmeetriateljel asuva tipupaari poolt välja eraldatud lõigud ja nende pikkused. Poolteljed - Lõike A1O;OA2;B1O ja OB2 ning nende pikkusi a ja b nimetame ellipsi pooltelgedeks. Lõike A1O;OA2 ja nende pikkust a nimetame ellipsi suuremaks poolteljeks ning lõike B1O;OB2 ja nende pikkust b nimetame ellipsi väiksemaks poolteljeks. Ellipsi parameetrilised võrrandid - Võrrandeid : x1 = acos t; x2 = bsin t; t [0; 2 ) nimetatakse ellipsi parameetrilisteks võrranditeks. HÜPERBOOL Hüperbool punktihulka {X} tasandil E2, nimetame hüperbooliks, kui selle
ei sõltu kokkupuutuvate pindade suurusest, vaid ainult pindade karedusest ja materjalist. 2. Hõõrdejõu max suurus on võrdeline normaalreaktsiooniga H<=Hmax=fN. f on hõõrdetegur. 23. Ûhte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod Ühte punkti rakendatud 2-te jõudu liidetakse rööpkülikureegli järgi. Kui on teada komponentjõudude P1 ja P2 suurused ja nendevaheline nurk alfa, siis resultantjõu P suuruse võib leida moodustunud kolmnurga OAC koosiinusteoreemi abil. OC2=OA2+OB2- 2OA*OB*cos(180-) => P=rj(P12+P22+ 2P1*P2*cos) ja summavektori saab 1 ja 2 abil siinusteoreemist: P1/sin2=P2/sin1=P/sin. Kahte jõudu võib liita ka jõukolmnurga võttega (rohkem kui 2 jõudu): tulemuseks vektor, mille alguspunkt on esimese vektori algusp ja lõpp-punkt on viimase vektori lõpp-punkt. Summavektori mõjusirge läbib punkti O, ehk komponentvektorite mõjusirgete lõikepunkti. 24. Paralleeljõudude keskme leidmine Punkti O asukoht keha suhtes on muutumatu
2. Ellipsi kõigis punktides on |x|a ja |y|b.
3. Võrrandi (12) põhjal on ellips sümmeetriline kõver ja ülaloleva joonise põhjal asub
ellips joontega x=+-a ja y=+-b piiratud ristkülikus, olles selle puutujaks
4. Kordajate a, b ja c seos fookustega on näha Pütagorase kolmnurgast a2=b2+ c2.
Ellipsi sümmetriatelgedeks on sirged A1A2 ja B1B2, mida kutsutakse vastavaks
suuremaks ja väiksemaks teljeks. Suurema pooltelje OA1 =OA2 pikkus on a ja väiksema
pooltelje OB1=OB2 pikkus on b.
5. Suhet e=c/a nimetatakse ellipsi ekstsentrilisuseks. Kuna 0c
fioon.2.1ja joon.2.2). 1) punkt on ruumisesiekraaniees v6i taga vastavaltsellele,kas pealtvaadeon teljest (ktilgkvoot)Xn= OAx= A"'A; x-koordinaatl6ik madalamal v6i k6rgemal; (esikvoot) Yn= OAv= A"Al y-koordinaatl6ik 2) punkton ruumisp6hiekraanist k6rgemalv6i (p6hikvoot)Zn= OA2= A'A. z-koordinaatl6ik madalamalvastavaltsellele,kas eestvaade on teljestk6rgemalv6imadalamal. 2.2 Punkti kolmvaade.Projektsioonid koordinaatidejiirgi Kaksvaade md6rab ktill punkti asukoha ekraanidesuhtes,kuid ei suuda dra mddrata keerukamaidobjekte,sest suurearvupunktide tdhistaminejoonisel pole v6imalik. Objekti m66rava joonise saamiseks v6etakse siis kasutusele x-teljega risti asetsev kolmas ekraan(1oon.2
annaabi.ee 
