They belong to Vedic canon. For Life Bhagavad Gita, Srimad Bhagavatam, Caitanya Caritamrita, Nectar of Devotion devotees should study those repeatedly and deeply to be able to relish Gaudiya Vaishnava siddhanta to it's fullness. *** Indian thought is broadly divided as: ASTIKA (has faith into Vedas) & NASTIK (Has no faith into Vedas) ASTIKA has 6 systems of philosophy: simultaneously) sankhya, vaiseshika, mimamsa, yoga, nyaya, vedanta. NASTIK: Buddhism, Jainism, Charvakaism VEDANTA has two branches: · ADVAITA (nondualism, Sankaracarya)& =denying God DVAITA (dual in the sense that Soul and the Lord are two) · DVAITA: acintya bheda abheda tattva (same and different Within Vedanta there are 3 primary sources of authority:
arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline ja filosoofiline. Hinduismi juured ulatuvad umbes 3000 eKr Induse kultuuri. Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on
Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks. Järgijate arvult peetakse kolmandaks usundiks maailmas. Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad: dharma - seadmus; eetika - kombed ja kohastused; sansaara - ümbersündimine; karma - tegutsemine, põhjuslikkus; mokša - vabanemine ümbersündide ahelast. Kultus - Hinduistlik jumalateenistus Inimese elus on 4 etappi: 1. Õppimise aeg ehk lapsepõlv; 2. Kodu ja pere loomise aeg; 3
Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Briti ülemvõim Indias soodustas hinduismi levikut Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesia ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, vaisheshika, smkhya, jooga, mimansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. HINDU MÕISTE
Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: individuaalne, universaalne ja kujutluslik. 2. Vahemere keeleteadus Egiptuses leiutati piktograafiline kiri, sellest arenesid süllaabilised kirjad, neist omakorda kujunes Kreekas välja tähestikuline kiri. 3. Kreeka-ladina keeleteadus 3. sajandi lõpust eKr kuni 4. sajandini pKr moodustasid Kreeka ja Rooma ühe poliitilise ja kultuurilise terviku. Poliitiliselt olid roomlased kreeklaste isandad, ent kultuuriliselt oldi kreeklaste õpilased
sakti Hinduism II 1. Kuidas nimetatakse hinduistlikku templit, seal asuvat jumaluse kuju ja jumalateenistust? Tempel - mandir on jumaluse kuju murti koduks. Hindude jumalateenistus ehk puudza. 2. Loetle kuus ortodoksset darsanat: 1. Karma-mimaansa ("Tegude sooritamise arutlus") 2. Vedanta ("Veedade lõpp") 3. Saankhja e. sankhya ("Loetlemisõpetus") 4. Jooga (yoga) tähendab "pingutust", ka "iket." 5. Njaaja (nyaya) 6. Vaisesika 3. Loetle hindu neli eluetappi (eluteed): 1. Bhakti tee ehk pühendumisejooga. 2. Karma tee ehk karmajooga. 3. Dznjaana tee ehk teadmisejooga. 4. Meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee. 4. Loetle aasramid: 1) õpilase eluetapp brahmakarja aasram. 2) Majapidaja eluetapp grhastha aasram 3) Metsaeraku eluetapp vanaprastha aasram. 4) Loobuja eluetapp sannjaasi aasram (pole kohustuslik aasram) 5. Loetle hinduismi kaheksa püha: 1
,,Bhagavadgita" ja ,,Srimad Bhagavatam" 30. Kuidas nimetatakse hinduismis jumalikku loovat või maagilist väge? Skati Hinduism II 1. Kuidas nimetatakse hinduistlikku templit, seal asuvat jumaluse kuju ja jumalateenistust? Tempel mandir, jumaluse kuju murti, jumalateenistus - puudza 2. Loetle kuus ortodoksset darsanat: 1.Karma-mimaansa (Tegude sooritamise arutlus) 2.Vedanta Veedade lõpp 3.Saankhja e. Sankhya loetlemisõpetus 4.jooga (yoga) pingutus, ike 5.Njaaja (nyaya) 6.Vaisesika 3. Loetle hindu neli eluetappi (eluteed): 1.Bhakti tee ehk pühendamisejooga 2.Karma tee ehk teadmisejooga 3.Dznjaana tee ehk teadmisejooga 4.Meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee 4. Loetle aasramid(mehe neli eluetappi): 1.õpilase eluetapp brahmakarja aasram 2.Majapidaja eluetapp grhastha aasram 3.Metsaeraku eluetapp vanaprastha aasram 4.Loobuja eluetapp sannjaasi aasram 5. Loetle hinduismi kaheksa püha: 1.Mahasivaratri Siva suur öö 2
Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks ja see usund on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: visnuism, sivaism, saktism jasmartism ning kuus koolkonda: nyaya, vaisheshika, smkhya, jooga, mimansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne. Mitmekultuurilisus
Aatman võib seega erinevate koolkondade käsitlustes tähendada nii üksikisendi hinge kui ka maailmahinge. Isvara Isvara (ka Bhagavn, Paramesvara) on ülim kõikvõimas isiksustatud Jumal üldiselt. Isvara on Jumala personaalne aspekt sõltumata konkreetsest jumalusest ning tal võib olla sugu, ta võib olla nagu isa või ema või isegi nagu sõber, laps või kallim. Samkhya ja Mimamsa koolkonnad ei tunnusta Isvarat, kuid Yoga, Vaisheshika, Vedanta ja Nyaya koolkonnad kasutavad seda mõistet. Advaita Vedanta kohaselt on Isvara üksnes Brahmani kujutlus inimese piiratud teadvuses, mistõttu ei esinda ta Ülimat Vaimu. Purusa Purusa on hinduismis 'universum ise', (Jungi arhetüüp: 'kosmiline inimene'), keda inimesed erinevalt vaadates näevad ja tunnetavad erinevate deevadena. Rigveda Purusha sukta kirjeldab Purusat tuhandepäise ja tuhandejalgse hiiglasena, kelle vaim on Kuu, silmad on Päike ja hing on tuul
annaabi.ee 
