HIIUMAA JÕED Ave Tüür 9.a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte)
merikotkas, laululuik, mudanepp, samuti näiteks sookurg ja täpikhuik. Kliima ja siseveed: Tänu ümbritsevale merele on Hiiumaa kliima mereline. Tänu sellele on talved soojemad ja suved jahedamad, kui mandril. Õhu temperatuuri kõikumine on ka väiksem. Kevaded on külmemad kui mandril ja sügised soojemad. Veestik on Hiiumaal nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike. Kõige pikemad jõed on Luguse jõgi(21 km ), Nuutri jõgi(11 km ) ja Vanajõgi(8 km ). Kõige suurem kinnikasvavate seisuveekogude kogum saare siseosas on madalas soises ümbruses asuv Tihu järvestik, mille moodustavad Tihu Suurjärv, Tihu keskmine järv ja Tihu kolmas järv. Need järved on kaitse all, neil on suur tähtsus veelinnustike tõttu. Tahkuna poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv, Kuusik järv ja Kodeste järv. Looduskaitse: Hiiumaa laiud ja Käina laht (17 700 ha), mis moodustavad kauni maastiku,
on 5-6 m/s, suurim tuulekiirus on olnud 34 m/s. 4. Vetevõrk Nagu teistelgi Eesti saartel on Hiiumaal veestik nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike ja väiksesed on ka valgalad. Suuremaid alalisi veevoolusid nimetatakse seal küll jõgedeks, kuid tegemist on madalate ojadega, mis pikkades lõikudes on muudetud kraavideks. Kõige pikemad on kaugsihis voolavad Luguse jõgi (21 km; valgala 98 km 2) ja Jausa oja (18 km; valgala 33,7 km2), mis suubuvad Jausa lahte. Läbi Kärdla voolab Nuutri jõgi (11 km). Omapäraseim vooluveekogu on edelaosas Mardihansu lahte suubuv Vanajõgi (8 km), mis tungib mere poole läbi liivavallide kuni 6 m sügavuses orus. Nimega järvi on U.Pilli andmeil ligikaudu 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht (110 ha). Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais (20-35 ha), Tammelais (5-20 ha), Mailaht (17 ha) ja Allikalaht (16 ha).
3 Õngsoo(1130 ha). Veestik Nagu teistelgi Eesti saartel on ka Hiiumaal veestik nõrgalt arenenud, sest sademete hulk on väike ja väikesed on ka valgalad. Suuremaid alalisi veevoolusid nimetatakse siin küll jõgedeks aga tegemist on siiski madalate ojadega, mis pikkades lõikudes on muudetud kraavideks. Kõige pikemad on kagusihis voolavad Luguse jõgi ja Jausa oja, mis suubuvad Jausa lahte. Läbi Kärdla voolab Nuutri jõgi. Omapäraseim veekogu on Mardihansu lahte suubuv Vanajõgi mis tungib mere poole läbi liivavallide.Nimega järvi on umbes 30, enamik neist asub rannikul. Laguunist suureks rannajärveks kujunemas on Kirikulaht. Eespool mainitud loodeosa rannajärvedest on suuremad Veskilais, Tammelais, Mailaht ja Allikalaht. Merega ühenduses olevatel riimveelistel laisidel on oluline osa kalakoelmutena. Ühendused merega vajavad hooldamist, sest kuival ajal kahaneb nende veepid
on väiksemat sorti ja on palju aedu. Kärdla kui väike rootslaste küla oli arvatavalt olemas juba 14. sajandil, kuid vanim tänaseni säilinud kirjalik teade pärineb aastast 1564. Vanadest nimedest on tuntumad Kertil, Kärtellby, Kertel. Kärdla esimestest asukatest - rootslastest annavad märku mõned tänasedki koha- ning perekonnanimed. Kärdla enda nimi tuleb samuti rootsi keelest ja tähendab tõlkes soist, märga orgu. Linnast läbi looklev Nuutri jõgi on oma nime saanud Knudi-nimeliselt mehelt või tema talult. Kärdla on aedlinn (linnaõigused 1938). Sellest annavad tunnistust suured aialapid ümber väikeste puumajade, vuliseva veega kraavid ja ojad, palju puid, põõsaid ja lilli. Vana Kärdla ehk siis merepoolne osa on kui romantiline nukulinn, vanavanemate ja lapselaste koosolemise imeline maa. Kärdla hakkas eriti kiiresti arenema pärast seda, kui Ungern- Sternbergid rajasid 1829
annaabi.ee 
