Näsakiht on varustatud närvilõpmetega. Võrkkiht stratum reticulare on suhteliselt paks ning koosneb peamiselt sassiskiulisest tihedast sidekoest. Selles asuvad rasu- ja higinäärmed ning karvade juured (Roosalu 2006: 242). Pärisnahas asuvad ka tunderetseptorid. Kõige rohkem on neid näos ja kätel. Seljal on neid vähe. Pärisnahas on rohkesti ka immunotsüüte (Nienstedt jt 2001: 96). Dermises on lisaks fibroblastidele mõningal määral nuumrakke ja vähesel määral lümfotsüüte. Naha arvukad veresooned osalevad organismi soojusregulatsioonis. Nahas ringleb tavaliselt 5-10 korda nii palju verd, kui selle toimimiseks on vajalik. Nahk on seega ka verevarulaks (Nienstedt jt 2001: 95). 5 Kollageen on pärisnahastruktuuri peamine komponent. Mitmesugused haigusseisundid põhjustavad kollageeni muutusi. Skleroderma korral koguneb normaalset kollageeni nahka liiga palju
o leidub: naha all, veresoonte närvide ümbruses, seedetraktis, hingamisteedes, kuseteedes epiteeli all o ühendab elundeid ja kudesid omavahel o troofiline funktsioon o kaitsefunktsioon o paikneb kohtades, kus on suur infektsioonioht ja seetõttu satuvad patogeenid kõigepealt just kohevasse sidekoesse. Seetõttu esineb seal palju kaitserakke (makrofaage, nuumrakke, leukotsüüte) · Rasvkude Tugifunktsiooniga · Tihe sidekude o koosneb samadest komponentidest, millest kohev sidekude, kuid komponentide proportsioonid on erinevad. Sisaldab rohkem kiudusid ja vähem põhiainet ja rakke o kude on mehhaaniliselt vastupidav o jagatakse tüüpideks kiudude suuna ja omaduste järgi, kuigi kindlad piirid tüüpide vahel puuduvad · Kõhrkude
jaoks. Esimese kontakti käigus, kuni antikehade loomiseni, ei juhtu veel midagi. Kaitsja (immuunsüsteem) peab ründajat nii öelda alles tundma õppima. Joonis 1. Allergilise reaktsiooni tekkimine Järgmiste kontaktide korral tekib organismis äge kaitselaine. Antikehad ei ringle mitte ainult veres, vaid nad lähevad ka kudedesse. Lümfisüsteemis, nina- ja suulimaskestas, hingamisteedes ning soolestikus kohtavad nad veel ühte liiki kaitserakke, nuumrakke. Need sisaldavad hulgaliselt kogumeid, milles talletatakse vahendusaineid, näiteks histamiini. Nende välispinnal paiknevad antikehade seondumiskohad (retseptorid). Ühelainsal nuumrakul paikneb kuni 100 000 antikeha. Antikeha on välimuselt Y-kujuline. Tal on jalg ja kaks haru. Jalg seondub nuumrakuga, harude abil püütakse sissetungijaid (antigeene) ning hoitakse neid kinni. Kui kaks antikeha on kinni püüdnud ühe ja sama antigeeni, nii et see
mõttes Arm- sidekude Sidekude (kitsamas mõttes) On tavaliselt kohev sidekude On kõikjal sesal, kus pole muud kude Uueneb väga kiiresti (-> arm) Sidekoe rakuvaheaine sisaldab vett, milles on lahustunud rakkudele vajalikud ja ka rakkude poolt toodetud ained Arenevat sidekoerakku nimetatakse fibroblastiks, valminud rakku aga fibrotsüüdiks Sidekoes leidub teisigi rakke makrofaage, nuumrakke, plasmarakke, rasvarakke jne. Esineb ka tihedat sidekude, milles rohkem erinevaid kiude ja vähem rakke. RASVKUDE (2. loeng) Kuulub tugisidekudede gruppi Palju rakke ja vähe rakuvaheainet Rasvarakk- adipotsüüt - akumuleerib endasse rasvatilgakesi Umbes 80% rasvkoest moodustab rasv. Samuti leidub neis vett ja valke Rasvarakke on palju nahaaluskoes, rasvikus Noore mehe kehakaalust ~20% moodustab rasv. Naistel on rasva rohkem
Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe. Kohev sidekude koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on
Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe. Kohev sidekude koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus,
(Th2 eelistusega indiviidid on malaariale vastuvõtlikumad). Antikehad toimivad parasiidi rakuvälises faasis, kuid malaaria vahetab eluvormi ja põgeneb sellega antikehade eest. Hulkraksete parasiitide vastane kaitse põhineb peamiselt IgE tüüpi antikehadel ja eosinofiilidel. Aktiveeritud Th2- rakud stimuleerivad antikehade sekretsiooni ja immunoglobuliini klassi lülitumist IgE tootmisele. IgE antikehad kinnituvad parasiidile ning aktiveerivad eosinofiile ja nuumrakke. Tekib tugev põletik, eosinofiilide graanulites olevad valgud kahjustavad parasiidi välismembraani. Sellise Th2- tüüpi immuunreaktsiooni tekkel on olulised tsütokiinid IL-4 ja IL-5. Ehhinokokoosi vastane immuunvastus: kõrgem tase -IL3, IL4, IL5, IL6, IL9, IL10, IL13, IgE süntees allergilised reaktsioonid. 30. Primaarne ja sekundaarne immuunpuudulikkus Primaarne immuunpuudulikkus: geneetilistest või arengulistest defektidest tulenev. Klassifikatsioon: Puudub/ puuduvad
annaabi.ee 
