Teraviljades leidub tsinki mõnevõrra vähem kui rohusöötades (25-35 mg/kg KA-s), õlikookide ja srottide kuivaines on keskmiselt 50-70, linakoogis 80 mg/kg tsinki. Ka piimas on piisavalt tsinki, kõikidest mikroelementidest kõige rohkem (25-28 mg/kg KA-s). Tsingitarve Mäletsejaliste tsingivajadus saab kaetud kui ratsiooni kuivaines on 40-50 mg/kg tsinki, sugusigade kuivsööda kilogrammis peaks leiduma 50, põrsastel 80, kesikutel 60, nuumikutel 50 mg tsinki . Tsingidefitsiit Tsingidefitsiiti esineb sagedamini sigadel, kuid ka veised, lambad, kitsed võivad selle all kannatada (sagedamini 3-8 nädala vanused vasikad ja talled). Tsingi defitsiidi sümptomid on: söömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb
süste. 35. Söötmisvigadest põhjustatud probleemid seakasvatuses (mineraalelementide sisaldus ratsioonis, ratsiooni suur proteiinisisaldus, ebaõige ingredientide sisaldus ratsioonis jt). SÖÖTMISVIGADEST PÕHJUSTATUD PROBLEEMID KÕHULAHTISUS 1. Mineraalelementide sisadlus ratsioonis Suur sööda kaalimusisaldus üle 1,2 % (sigade söötmiseks kasutatakse melassi, ratsioonis palju sojasrotti). Liiga suured kaltsiumikogused (põrsastel üle 1 %, kesikutel ja nuumikutel rohkem kui 1,2 %). 2. Ratsiooni suur proteiinisisaldus Mida suurem sööda proetiinisisaldus, seda suurem kõhulahtisuse tekkimise oht. 3. Ebaõige söötade osakaal ratsioonis Kuni 30 kg raskuste põrsaste ratsioonis sojasrotti üle 20 %, nuumsigadele üle 25 % Tapijokijahu kuni 30 kg raskuste põrsaste ratsioonis üle 10 %, suurematel sigadel üle 35 %. Rapsikooki nuumikutel mitte üle 20 %, noorematel sigadel, kesikutel mitte üle 10 % Odra söötmine varem kui 6 nädalat pärast koristust.
Eelistatav on sulg, mis seda võimaldab emise latrisse panemisega või mõne seadme abil. Põhikarja täienduseks on nooremiseid soovitatav kasvatada oma karjast, sest nad on immuunsed antud seafarmi mikrofloora suhtes ja see on ka majanduslikult tasuvam. Sulgu paigutatakse 10 nooremist ja sulupinda olgu 10% enam kui _ Raskete traumade vältimiseks tuleks ühte sulgu panna sarnases konditsioonis olevaid üheraskuseid emiseid. 33 samaealistel nuumikutel. Ülejäänud zootehnilised nõuded nende sulgudele on analoogilised täiskasvanud emiste sulgudele esitatavate nõuetega. LOOMORGANISMI TOITUMINE Kõik elusorganismid vajavad oma normaalseks elutegevuseks kolme faktorit – õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid
esineb aborte. Tiinuse lõpus nakatunud emistel võivad looted mumifitseeruda, matsereeruda (matseratsioon – pehmenemine). Sagedased on enneaegsed poegimised, järglased võivad olla nõrgad või normaalsed. Erandjuhtudel võib tiinus pikeneda 2–3 nädal võrra. Imikpõrsastel, kellel puuduvad maternaalsed antikehad Aujeszky haiguse vastu, võib pärast nakatumist letaalsus ulatuda 100%ni. Võõrutatud põrsastel, nuumikutel on haiguse inkubatsiooniperiood kuni 30 tundi. Noorematel sigadel vältab haigus kuni nädal, kuid sageli vältab see ainult mõne päeva. Haiguse esmaseks sümptomiks on aevastamine, köha ja palavik (40 -42oC). Hiljem lisandub oksendamine, nõrkus ja apaatia. Alates viiendast haiguspäevast tekivad lihaste spasmid ning vahelduvate konvulsioonidega (lihaste lühiajaline vapluskramp või krambihoogude seeria) kaasnev tugev salivatsioon. Nädala jooksul sead surevad, nuumikute
annaabi.ee 
