hellenistliku kirjanduse, teaduse, filosoofia ja kõnekunsti viljelemine. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. Usk Rooma riigis Rooma jumalused Varasel ajal austasid roomlased loodusvõime ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Nuumeneid oli lõpmata palju igal puul, kivil, järjel, loomal jne. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad laarid kehastasid esivanemate hingi. Peale selle oli igal perel oma geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. Nende erililmeliste ja sageli kaunis ebamääraselt ettekujutatavate jõudude kõrval
Juba Rooma algusest saadik olid nad endast kõrgema kultuuri ehk etruskide ja kreeklaste mõju all ja see kajastub ka roomlaste usundis ja eriti nende jumalates, kelle puhul on sageli väga raske eristada rooma algupäraseid jooni etruski või kreeka laenudest. Siiski võib kindel olla, et varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen. Nuumeneid oli lõpmata palju ja igal puul, kivil, loomal jne. oli oma nuumen. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest tähtsamad ehk laarid kehastasid esivanemate hingi ja neile pühendati nurk majas. Geenius oli maokujuline vaim, kes kaitses abielu ja edendas soojätkamist. · Jupiter Zeus · Juno Hera · Minerva Athenda · Vulcanus Hephaistos · Mercurius Hermes · Apollo Apollon · Venus Aphrodite · Diana Artemis · Mars Ares
usundid anti edasi suuliselt. Seega on võetud informatsioon teiste kultuuride kirjapanekust. Sealt saab välja lugeda , et roomlased said palju kreeklastelt. Küllaga saadi templite ehitus etruskitelt. Roomlased hindasid väga enda muistseid traditsioone. Ehituses ning tehnoloogias aga jõudisd roomlased kreeklastest suure sammuga ette. Roomlased austasid loodusjõude, loodus oli hingestatud. Igal majal ja igal perel oli oma kaitsevaim nendeks nimetati nuumeneid. Tähtsamad neist olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim- geenius- kes edendas soojätkamist ja tagas selle perekonna püsimise. Roomlastel oli suur hulk antropomorfseid jumalaid, kelle välised tunnused olid suurel määral üle võetud kreeklastelt. Janus oli kahes vastassuunas vaatava näoga (ta vaatas nii ette kui taha, sisse kui välja, tulevikku ja minevikku) uste, piiride ja alguse jumal. Janus oli ka sõjajumal
tsentuuriaid välja panna. Vana-Rooma usund Vana-Rooma usundil on palju ühisjooni Kreeka omaga, aga palju on ka erinevusi. Üheks erinevuseks oleks see, et kui Kreeka usundis kujunes varakult välja jumalate hierarhia ja valdav oli antropomorfistlik jumalate kujutamine siis roomlased jõudsid jumalate hierarhiani üsna hilja ja seda Kreeka mõjul. Rooma usundi eripäraks on see, et Rooma usundis selle kõrval jäi kauaks tähtsaks kujutus Nuumenist (ebaisikuline jumaluse jõud või võim). Nuumeneid on Rooma usundis palju. Eripäraks on ka see, et palju on jumalusi, mis on isikustatud mõisted. Nt jumalanna Concordia tähendas üksmeelt, tema poole pöörduti kui toimusid sisemised rahutused, parteide võitlused jmt. veel nt jumal Spesis lootus. Rooma usund oli väga tihedalt seotud perekonnaga, pater familia oli seotud ka religiooniga, ta pidi riitusi läbi viima. Rooma usundile on iseloomulik veel see, et seal oli hästi organiseeritud preesterkond, mis moodustas omaette
annaabi.ee 
