mille puhul stress on väiksem... 4. Karja struktuur. Veisekari koosneb lehmadest ja noorkarjast. Noorkarja kasvatatakse kolmel eesmärgil: · karja täienduseks (uuendkarja saamiseks); · tõuloomade müügiks; · nuumamiseks ja nuumveiste müügiks. Nendest eesmärkidest tähtsaim on uuendkarja kasvatamine. Teised eesmärgid sõltuvad sellest, kas tõuloomadel on turgu ja kas veiseliha kokkuostuhind ületab noorveiste nuumamise kulud. Veiste vanuserühmad on: · vasikad (kuni kuuenda elukuuni); · lehmikud ja pullikud (7...18 elukuud); · seemendatud ja tiined lehmikud; · lehmad; · nuumveised. Nende vanuserühmade osatähtsus karjas s.o karja struktuur oleneb tootmissuunast. Piima tootmisel on lehmade osatähtsus märgatavalt suurem, veiseliha tootmisel peab aga karjas olema rohkem noorloomi. Majanduslikult tasub noorveiseid nuumata siis, kui veiseliha hind
nuumikutele antavaid söödakoguseid piirata, neid ei söödeta isu järgi (eriti lõppnuumal). Vabasöötmisel kasvavad nuumikud küll rohkem, kuid see toimub suurema rasvaladestumise arvel, mistõttu suureneb söödakulu juurdekasvuühiku kohta ning rümba kvaliteet alaneb, sest sead on paksema pekiga.Kesikuid ja nuumikuid söödetakse harilikult kaks korda päevas. Sugukarja söötmisele tuleb pöörata pidevalt suurt tähelepanu, kuna sellest sõltub põrsakasvatuse edukus ja nuumamise efektiivsus. Sugukarjale kulub ligikaudu kolmandik täistsüklilise seafarmi söödast. Sugusigade söötmisel tuleb täita söödaratsioon kõikide toitefaktorite osas. Eriti tähtis on proteiinitarbe katmine, sest sellel on ainevahetuses juhtiv osa. Ka lihaskude, mille arvel noored seda kasvavad, koosneb põhiliselt proteiinist. Lüngad söötmises kahjustavad sugusigade kasvu ja tervist. Sama kehtib ka sööda kvaliteedi suhtes. 12
isu järgi (eriti lõppnuumal). Vabasöötmisel kasvavad nuumikud küll rohkem, kuid see toimub suurema rasvaladestumise arvel, mistõttu suureneb söödakulu juurdekasvu- ühiku kohta ning rümba kvaliteet alaneb, sest sead on paksema pekiga.Kesikuid ja nuumikuid söödetakse harilikult kaks korda päevas. Sugukarja söötmisele tuleb pöörata pidevalt suurt tähelepanu, kuna sellest sõltub põrsakasvatuse edukus ja nuumamise efektiivsus. Sugukarjale kulub ligikaudu kolmandik täistsüklilise seafarmi söödast. Sugusigade söötmisel tuleb täita söödaratsioon kõikide toitefaktorite osas. Eriti tähtis on proteiinitarbe katmine, sest sellel on ainevahetuses juhtiv osa. Ka lihaskude, mille arvel noored seda kasvavad, koosneb põhiliselt proteiinist. Lüngad söötmises kahjustavad sugusigade kasvu ja tervist. Sama kehtib ka sööda kvaliteedi suhtes. 12
millega koos halveneb ka maksa talitlus. 3. Nekroos on osa surnud maksakude. Maksakoel suur regeneratsiooni- ja kohanemisvõime. Maksapuudulikkus (insufficientia hepatis) maksa võimetus normaalseks ainevahetusreaktsioonideks ja teisteks funktsioonideks. Tekib maksaparenhüümi raskete kahjustuste tagajärjel, mis viivad lõpuks maksa kõigi funktsioonide kokkuvarisemiseni ja areneb maksakooma. Põhjused: · Ainevahetusprotsesside koormamine loomade kõrge toodangu, intensiivse nuumamise, tiinuse ja laktatsiooni korral · Mürgistused (ravimid, taimsed mürgid, alkaloidid) · Puudushaigused (hapnikunälgus verevarustuse vähenemisel) · Infektsioonid (bakterid, viirused, spiroheedid) · Allergilised reaktsioonid (liigivõõras valk, seerumid, toiduallergeenid) Maksaensüümid vabanevad maksarakkudest nende kahjustumise korral (tehakse vereteste): alaniinaminotransferaas- (alanine aminotransferase- ALT) katalüüsib r-alaniini ja 2-
noorpullide üleskasvatamisest. Viimastel aastatel on Eestis taas hoogustunud lihatõugu veiste kasvatus. 2000 a. loodi Lihaveisekasvatajate Selts ning alates 2001.aastast tehakse lihatõugu veiste jõudluskontrolli. Enamlevinud tõugudeks on hereford, limusiin ja aberdiin-angus. Madalad veiseliha kokkuostuhinad ja realiseerimisvõimaluste puudumine on tingitud tootjate vähese huvi veiste nuumamise vastu. Kuni 2003 aastani tapeti enamik pullvasikatest kuni 1 kuu vanuselt. Alates 2004.aastast on olukord mõnevõrra muutunud ja pullvasikaid jäetakse taas kasvama või eksporditakse nuumamiseks teistesse EL maadesse, põhiliselt Saksamaale, Poolasse ja Hispaaniasse. 2. Veiste märgistamine ja nudistamine Vastavalt Loomatauditõrjeseadusele identifitseeritakse põllumajandusloomad märgistamise teel
annaabi.ee 
