Miks hakkasid inimesed kasutama nutitelefone, mis marki nutitelefone eelistavad inimesed tänapäeval ja milleks nad kasutavad nutitelefone põhiliselt? Selleks viisin läbi küsitluse 12 inimese seas ning sain järgmised tulemused. Küsimusele miks te otsustasite just nutitelefoni kasuks, sain sellised vastused, et 33,3% inimestest arvasid et nii on lihtsam tehnoloogiaga kaasas käia, 18.2% inimestest arvasid, et neile lihtsalt ei meeldi vanad telefonid ja 54,5% inimestest arvasid et nutitelefonidega kaasnevad ka rohked võimalused. Järgnevale küsimusele mis nutitelefoni marki te kõige rohkem eelistate vastati järgmiselt, 33.3% inimestest eelistavad Samsungit, 33,3% inimestest eelistavad Sonyt, 8,3% inimestest eelistab Nokiat ja 25% inimestest eelistavad muid nutitelefone. Vastused küsimusele mitu tundi te kasutate nutitelefone olid sellised, 8,3% inimestest kasutab pool tundi, 16,7% inimestest kasutavad tund aega, 16,7%
vahelduksid. Küll aga pole ühte konkreetset regulatsiooni, sest töökohad on väga erinevad ning arvutikasutus varieerub. 9. http://www.hse.gov.uk/pubns/indg36.pdf - Kui tööandja varustab töötajat nutitelefoni või mõne muu ekraaniga töövahendiga, siis peab tööandja tagama, et töökohustuste ulatuses tekkinud terviselised kompliaktsioonid on tööandja vastutusalas. 10. http://www.hse.gov.uk/msd/dse/ - kuigi nutitelefonidega töötamisega võivad kaasneda probleemid, siis on risk väga madal ja õige käitumise korral olematu. 11. http://www.hse.gov.uk/research/rrpdf/rr622.pdf - võrdluses nutitelefonide eelse ajaga ei ole nutitelefonide tulek põhjustanud uuringuliselt märgatavat muutust tööohutusele ja töötajate tervisele. 12. http://www.youtube.com/watch?v=mOC1zKQgS3M - see video hästi näitab põhilisi ergonoomilisi probleeme, mis võivad tekkida arvutiga töötamisel.
Kuna Eestis on puudus noortest õpetajatest ja samas ka hinnatakse vanemaid ja kogenenumaid õpetajaid, kes tihtipeale saavad küll hakkama e-kooli kasutamisega, kuid mitte eriti raskemaga, siis kahjuks peab tõdema, et nii ei saagi areneda Eesti haridussüsteemis e-õpikute ja muu säärase kasutamine. Suur osa on selles oskamatust, kuid väga arvestatav osa ka usaldamatust, eriti vanema generatsiooni inimeste puhul. Tänapäeva inimesed on aga üles kasvanud arvutite ja nutitelefonidega ning neile tuleb väga loomulikuna selliseid seadmeid kasutada. E-õpikud võiksid viia õppimise järgmisele tasemele. Kui õpilased on rohkem tunni tegemistesse kaasatud ja neile on materjal kättesaadavam, kui praegu, siis peaksid ka õpitulemused paranema. Kahjuks ei saa selliseid muutuseid teha üleöö, isegi mitte ühe-kahe aastaga. Sellise suure muutuse kallal peab hakkama juba praegu töötama, et viie aasta pärast see toimiks.
rühma ,,seinamaalinguga" ja kohtumiste lõpufaasis julgeks ,,raamatut" joonistada. Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 14 Tänapäevasel digitaaltehnikat kasutavaid ja arvutipõhiseid kunstiteraapia meetodeid on hea kasutada kooliõpilastega. Nende igapäevaelu on suuresti seotud arvutitega, nutitelefonidega. Juhendaja vajab loomulikult vastavat erialast ettevalmistust. Endast tehtud videode vaatamist kasutatakse näiteks autistlike või kartlike laste arendamisel. Spetsiaalsed ülesanded arvutis aitavad õpiraskustega lastel üle saada sooritusärevusest jne. Astangu Kutserehabilitasiooni Keskuse käsitöö rühmaga arvutiõpetuse tundides, kus keegi avastas joonistusrakenduse, valdas enamikke selline loovuse ja õnnetunde puhang. Ja
. Mobiili keskmiseks hinnaks oli 192 eurot ja detsembris osteti isegi veidi kallimaid telefone, ehk keskmiseks hinnaks oli 199 eurot. Müüdud telefonidest 71% olid nutitelefonid. Aastal 2014 10 kasutati 2 korda rohkem mobiilset internetti kui 2013. aastal ja sama ennustatakse ka aastaks 2015, selle põhjuseks on peamiselt 4G võrgu kiirus ning seadmete arvu kasv. (10) Tootjad asendavad kallimad nuputelefonid soodsate 50-60 eurot maksvate nutitelefonidega ja alles jäetakse ainult kõige odavamad mudeliseeriad millega saab sisuliselt ainult sõnumeid saata ja helistada. Sammuti kõik operaatorid järk-järgult ainult 3G internetipakkettide pakkumise ja liiguvad üle 4G levialale. Järgmiseks aastaks prognoositakse, et nutitelefoni kasutajate osakaal Eestis on üle 50%. (11) 11 KASUTATUD MATERJALID 1. en.wikipedia.org. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud: 30. 01 2015. a.] http://en.wikipedia
Mida on võimalik arvutis nii palju teha? Eksperdid vaidlevad isegi küsimuse üle, kas arvutisõltuvuse puhul on tegemist meditsiinilise probleemiga või võiks seda pigem kõrvutada liigse televiisori vaatamise, raamatute lugemise ning tööl ületundide tegemisega (Kaha, 2002). Arvutis veedetakse ülimalt palju tema kerge ligipääsu tõttu. Piirangud on nii minimaalsed, eriti Eesti tingimustes, kus WIFI on väga levinud, võimalik luua natuke uuemate nutitelefonidega WIFI hotspot (kaasaskantav WIFI ruuter) ja minna läbi selle internetti. Enam ei pea lausa arvutit kaasas kandma, kuna uued nutifoonid on suure ekraani, kõrge eraldusvõime ja laia kasutusvõimalustega mini arvutid, eelkõige pean silmas tahveltelefone. Pidevalt ,,online" olles suureneb ka suhtlusringkondade arv, tekkivad uued, virtuaalsed sõbrad, kellega on palju lõbusam ja vabam vestelda. Kuna suhtluspartneril ei ole aimu
annaabi.ee 
