keelest (ld Odusia) oli esimene katsetus ses vallas. Eepika Rooma eepika esialgu tundus olevat väga raske allutada ladina keelt kreeka kvantiteeriva heksameetri reeglitele, kasutas Livius hoopis arhailist niinimetatud Saturnuse värssi. Juba värsimõõdu väljavahetamisest tingituna polud Odusia lihtsalt tõlge, vaid pigem mugandus või töötlus. Saturnuse värssides fragmented Liviuse ja Naeviuse eeposest: mehest mulle, Camena, / räägi nutikast (Livius, fr 1) mitmed ringi ekslevad, / Kreekasse ei pääse (Livius, fr 11) Eeposeid oli kolm liike: 1. Ajalooline eepos, kus kajastati reaalseid sündmusi ja kasutati muidugi eepilist liialdamist, kuid otsest jumalate vahelesegamist ei ole. Kõige kestvama mõju ja tuntuse saavutas Quintus Ennius (239- 169 eKr) küpses eas kirjutatud Annaalid, kus jutustas 18 raamatus ajalugu Rooma asutamisest alates kuni Puunia sõdadeni, millest ise osa võttis
teistele peent teatrit või heameelt teha. Esimese temp on väljasõidust Kambjasse ning selles kirjeldab autor erakordselt elutruult tudengi rahalisi olukordi. Kuigi tänapäeval on ilmselt seis juba veidi stabiilsem ning võimalusi rohkem, saab siiski alati maksmiste juures kasutada väljendit: ,,Ma olen tudeng," millest kõik mõistavad, et järelikult puhub tuul taskutes. 200 aastat tagasi oli olukord sama, kuid linna pealt sai toidukraami võlgu võtta. Blau on ehe näide nutikast tegelasest, kes leiab lahenduse ka siis, kui olukord on igati keeruline. Tudengitembud koosnevadki viiest erinevast loost, kuid kõigis on üks peategelane Blau, kes olukorra keskel või parasjagu kuidagi kõigega seotud on. Tema näol on kujutletud humoorikat üliõpilast, kes võib olla ettearvamatu ning satub igasugu olukordadesse. Teda tuntakse ka maakohtades, kus ballidel käidi ning linnakodanike pidustustel, kuhu üliõpilasi üldjuhul ei lubatud. Tegemist oli kavala isikuga,
aastal. Hiljem hoone taastati, kuigi algse ühekorruselise asemel kahekorruselisena. Aastakümneid on seal tegutsenud mitmesugused õppeasutused. Kaasajal kasutab mõisakompleksi Võrumaa Kutsehariduskeskus (Väimela mõis... 2009). Mõisa juurde kuulub suur park ja kaks kaunist järve Alajärv ja Mäejärv. Alajärve lähistel on mõisnike matusekabeli jäänused. Rahvasuu räägib ka legendi Väimela mõisa nutikast toapoisist, kes olevat kaardimängus tagasi võitnud mõisa, mille mänguhaige parun ühele teisele härrale kaotas. Tänutäheks sai ta prii ülalpidamise ja matusekoha kabelis. Säilinud on ka kümmekond kõrvalhoonet, mille seas on viinavabrik, ait ja meierei (Rohtmets, 2004: 285). Kultuuripärand · Rõuge vallas Sännas endise Kaugu koolimaja seinal on mälestusplaat luuletaja Artur
aastal "Usuteaduslikuks Ajakirjaks" . Enne tööde lõppu Tartu Ülikoolis jõudis Uku abielluda. Paljudele ootamatult ja avalikkuse eest varjatult 1939. aastal Saaremaal. Noor tudengineiu Eha Tuulemaa oli ilmselgelt Ukust vaimustuses. Neist arenes ka teineteist täiendav paar, majapidamine ja 5 aiatöö jäi Ehale pigem olude sunnil. Haritud ja nutikast Ehast oleks võinud kujuneda ka Masingu abi ja sekretär, kuid Masing eelistas töötada üksi. Seltskonnasuhetes oli Ehal muidugi perenaiseosa ja vestlustes oli ta pehmendav pool. Eesti oli II maailmasõjas küll erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid. Suured muutused elus ja olus puudutasid ka Uku Masingu elu. Sõja tõttu lükkus edasi tema doktorikraadi nii kaitsmine kui ka selle saamine. Okupatsioonide tõttu lõppes professoritöö Tartu Ülikoolis
annaabi.ee 
