I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tiuslikum olend Teleoloogiline testus- jumala olemasolu testuseks on see, et universumis on selge kord ja sihiprasus Kik teenivad mingit eesmrki Teleoloogia- petus, mis selgitab asju nende eesmrkide kaudu Kas kik on ikka korraprane? Kosmoloogiline testus Universum on olemas See ei saa tekkida iseendast Lihtne jreldus: loojaks jumal Moraaliargument: moraal ei saa eskisteerida ilma Jumalata ldise nusoleku argument: kui kik on uskunud, siis on olemas PASCALI KIHLVEDU Jumalasse uskumine on parim strateegia: kui Jumalat ei ole olemas ja temasse uskuda, on sellest sndiv kahju vike. Kui aga Jumal on olemas ja temasse ei usuta, siis on kahju suur. Niisiisi jumalasse uskumine on kindlustuspoliis. Emotsionaalsed phjendused Olen Jumala kohalolu otseselt tajunud. Valgustatus hmmastavad kokkusattumised Palvetele vastamine Ka on ta kinnitatud Maa, et see ei kiguks 16.saj oht autoriteet Kopernik Kepler
ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud iget ettekujutust Maa suurusest. Ta arvas, et India idarannik ei asu Euroopast kuigi kaugel.Sel ajal oli Hispaanial ja Portugalil kige vimsam laevastik ning seeprast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejrel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei vtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jtmata jonni, saavutas Kolumbus lpuks siiski Hispaania ukonna nusoleku kolmest vikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal. Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad le he kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lppesid mageda vee varud ja toiduained. Vsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused lestusu organiseerida ja Kolumbusega arveid iendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal ngi vahimadrus maad. Rm oli piiritu.
vanema ja tema sugulaste suhtes. -Vanem kaotab isiklikud ja varalised igused ning vabaneb kohustustest oma lapse suhtes, keda lapsendati, samuti lapsendatu alanejate sugulaste suhtes. -Kui lapse lapsendab mees ja lapsel on ema, kes jb lapse emaks, vi kui lapse lapsendab naine ja lapsel on isa, kes jb lapse isaks, silivad lapse ja selle vanema ning tema sugulaste vahelised igused ja kohustused. 18.)-Last vib lapsendada vanemate kirjalikul nusolekul. Vanem vib anda eestkosteasutusele nusoleku lapsendamiseks ka siis, kui lapsendaja isik ei ole teada. -Vanemad vivad lapsendamiseks antud nusolekust loobuda lapsendamise otsustamiseni. -Last vib lapsendada vanemate nusolekuta, kui neilt on vanema igused ra vetud. Lapse nusolek -Vhemalt 10-aastast last vib lapsendada tema nusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Last vib lapsendada tema nusolekuta, kui laps enne lapsendamist elas
on ebaõiged. 5. Omand. Omandi mõiste. Omaniku õigused asja suhtes. Ühisomand. Kaasomand. Omandi kaitse. Vallasomand. Omand - isiku tielik iguslik vim asja le. Omanikul on igus asja vallata, kasutada ja ksutada. hisomandi korral kuulub asi kigile omanikele hiselt.Ka kik asjaga seotud igused ja kohustused kuuluvad neile hiselt ja helegi neist ei kuulu omandist midagi eraldi. kski hisomanikest ei vi asja ksutada ksinda, ilma teiste hisomanike nusoleku vi volituseta. Kaasomandi puhul kuulub asi samuti kaasomanikele ühiselt. Kuid igale kaasomanikule kuulub siin mõtteline mitte reaalne osa, mida ta võib käsutada nagu ainuomanik. Ühisomandi ja kaasomandi erinevus: ühisomand erineb kaasomandist selle poolest, et ühisomandil puudub omandi igasugune jagamine ühiste omanike vahel, s.h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks.
annaabi.ee 
