pakkuma nagu elavad reklaamtahvlid (Sparks, 200). Mõnikord määrab loomade ümbruskond või elulaad need vahendid, mida isased enda üleskiitmiseks kasutavad. Näiteks linnud, kes elavad tiheda taimkattega paikades (roostikus, metsas jne) või kes on pimedas aktiivsed, kasutavad häälitsusi: hüübid tuututavad nagu udupasunid, roolinnud lasevad järjepanu voolata pikki, kaunikõlaliste stroofide jadasid, kakud huikavad ja öösorrid nurruvad katkematult. Need, kes pakuvad ennast avatud lagendikel, kus on võimalik hõlbsasti kaugele näha, annavad endast sageli märku silmatorkava sulestiku abil. Enamikul imetajatest on terav haistmine, seepärast kasutatakse vastassugupoole peibutamiseks võrgutavaid lõhnu. Selleks et paarituda, mõned putukad siristavad teevad omalaadset kraapivat või sirtsuvat häält (nt rohutirtsud) - , teised aga eritavad paaliliste
Lõhnanäärmed: Eriti suured ja märgatavad isasloomadel, eritavad valget ainet, mida kapibaara oma territooriumil taimede vastu hõõrub. SUURUS Pikkus: 100-130 cm. Kõrgus: 50-60 cm. Kaal: Isasloomal 35-64 kg, emasloomal 37-66 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 18. elukuul. Innaaeg: Aastaringselt. Tiinuse kestus: 110-130 päeva. Poegade arv: 2-7. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsiv loom. Toitumine: Taimed. Häälitsused: Vile ja ruigamine. Pojad nurruvad, vanaloomad lasevad hädaohu korral kuuldavale läkastava klähvimise. Eluea pikkus: 5-10 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kapibaara esineb 4 alamliigina. Kapibaara lähisugulased on Patagoonia maara (Dolichotis patagonica) ja merisead (Cavia). ESINEMINE Panamast lõuna pool läbi Lõuna-Ameerika mandri kuni Andide mäestikuni idas ning Argentina kirdeosani. KAITSE Colombia territooriumil on kapibaara küttimine seadusega keelatud. Venezuelas on alates 1968
Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks. Neil on ka väga teravad küüned, umbes nagu noad. Saba aitab tasakaalu hoida hüpete ajal või kuskil puu otsas saagi varitsemisel Kassid on ka tuntud võime pärast kukkuda alati jalgadele. Öeldakse ka, et kassidel on palju elusid. Saaki taga ajades ronivad kaslased kohe julgelt kõrgele puu otsa ja hüppavad siis
metskass, ilves, kalakass. Suuremad kuuluvad pantrite perekonda (Panthera), esindajaiks lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, irbis. Omaette perekonna moodustavad Lõuna-Aasias elav pantrik ja Aafrika ning Aasia asukas gepard. Siiski käsitlevad paljud neid kui suuri kaslasi. Suured kaslased ei erine väikestest mitte üksnes oma suuruse poolest. Nad oskavad möirata, mida väikesed sugulased ei suuda. Väikesed kaslased nurruvad. Neil on keele alusel eriline luu hüoidluu, mis võimaldab neil samaaegselt hingata ja nurruda. Suurtel kaslastel on seevastu vaid elastne kõhr ning nad saavad nurruda ainult väljahingamisel. Kaslased elavad maismaal, kuid kõik oskavad ronida ja paljud on head ujujad. Lõvid on ainsad lakaga kaslased; nad võivad olla emastest kuni kaks korda suuremad. Isase lõvi lakk hakkab kasvama kuue kuuselt. Mida suurem ja tihedam see on, seda tervem on loom. Ühtlasi on see ka
annaabi.ee 
