õnnelikeks: kes rahuldub suurte summade, varade ja luksuskaupadega, kes tunneb rõõmu oma lähedastest ja kallimast. Sõnal ,,õnn" on iga inimese puhul erinev tähendus, vastavalt sellele, kuidas ta üles on kasvanud ning milliseid elutarkusi temale õpetatud on. 2) Ka väikeseid asju tuleb osata hinnata. Ma naeratan, kui keegi kingib mulle väikese põllulillekimbu või kui mõni armas kassipoeg minu juurde hiilib ning nurruma hakkab. Igapäevaelus on nii palju asju, mille üle rõõmustada ning seda ei tasu eales unustada. Mul pole tarvis suuri rahasummasid ega kalleid kingitusi, ka väikesed asjad võivad mind õnnelikuks teha. II 1) Tihtipeale on kuulda inimestest, kes kurdavad oma viletsa elujärje, rahapuuduse ja isikliku elu probleemide üle. Kõigis neis muredes süüdistatakse tihtipeale saatust, selle mittesoosingut. Nad ei
hetkedel, kui ta nägi oma tütreid õnnelikena. Balzaci teose põhjal saab väita, et elu iluks on armastav naine ning toredad lapsed, kes sinust hoolivad. Päris elus on selleks kõikvõimalikud materjaalsed ja mittematerjaalsed väärtused, mis inimeste ellu rõõmu ning õnnetunnet süstivad. Selleks ei pea olema suur hunnik raha toanurgas ega miljoneid maksev auto maja ees, ei, selleks võib olla kasvõi kass, kes õhtul sülle hüppab ning nurruma hakkab. Pisaiasjad ongi need, mis elu ilusaks ning elamisväärseks teevad. Ilu on ju siiski vaataja silmades. Elus tuleb ette ka palju kurbust ning valu. Balzac on seda tõestanud rahaahnete ning omakasupüüdvate tütardega, kes kasutava isa vaid rahastajana. Surivoodil saab mees sellest isegi aru ning mõistab, kui tühi ning masendav tema elu tegelikult on olnud. Ka valu saab mõista erinevalt. Kelle jaoks see füüsiline, kelle jaoks vaimne ning mõne jaoks on see marerjaalne kahju
Kuid millegi pärast ma siiski seal olin. Ma arvan, et igavuse peletamiseks. Mängisin nendega seal ja mingi hetk nägin oma vanaema jalgrattaga tulemas. Otsustasime minna ema juurde poodi. Jalutasime kahekesi poe poole ja kuuleme järsku kassi mjäugumist. Kuulatame korraks ja kuuleme seda uuesti. Otsustan asja uurida ja märkan, et suure tamme tüve juures on oksa hunnik, milles on pisikene kiisupoeg. Kassike väriseb ja kardab. Võtan ta sülle ja panen põue. Kiisu hakkab kohe nurruma ja vaatab tänulikult mulle otsa. Otsustan, et viin kassi emale näidata ja lootuses, et ta poest natkene piima ja vorsti meile jagaks. Ema, südamlik nagu ta on, armub ka kohe kassikesse ja me kostitame teda vorsti ja piimaga. Kiisu sööb rahus ja mina arutan niikaua emaga, mis me kassiga edasi teeme. Otsustame, et võtame ta endale. Mõned päevad hiljem saame teada kuidas kiisu sinna oksa hunnikusse sattus. Tuli
Deskriptiivne tähendab kirjeldavat ja deskriptiivsõna ongi sõna, milles häälikute või häälikukombinatsioonidega on seostatud mittekuuldelisi aistinguid. Nt vilksti, jõnksti, sära, sirav, jõllama, võpatama, välgatama, tuksatama, läigatama. Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluukluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb sahiseb sohiseb suhiseb sähiseb, sulin vulin pulin mulin kulin lulin, kilin kõlin kulin kolin. Deskriptiiv ja onomatopoeetilistes sõnades paistab paremini kui kusagil mujal välja häälikusümboolika motiveeritud seos sõna häälikulise kuju ja tähenduse vahel
(Chomsky) Generativismi põhiteesid: · keel on rangelt defineeritavate reeglite süsteem · keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni · keeleõppimise võime on pärilik. 9. Onomatopoeetiline sõna Kuuldeliste aistingute edasiandmine on onomatopoeetiliste ehk helijäljenduslike sõnade hooleks. Onomatopoeetiline sõna põhineb helimatkingul või loodushääle jäljendamisel. Nt mää, kluu-kluu, klirdi, nurruma, mürtsuma, kääksuma, pinisema. Võivad moodustuda terved onomatopoeetilised sõnaread, mis iseloomustavad helide vähimaidki varjundeid: sihiseb -- sahiseb -- sohiseb -- suhiseb -- sähiseb, sulin -- vulin -- pulin -- mulin -- kulin -- lulin, kilin -- kõlin -- kulin -- kolin. LOENGUD 10. Keeleteadus e lingvistika; üldkeeleteadus; teoreetiline keeleteadus Keeleteadus e lingvistika: · on teadus keelest, selle olemusest, ehitusest, talitlemisest ja arenemisest;
annaabi.ee 
