Mooste väärtus ei seisne ainult hoonetes siin tegutsevad Veskiteater, Linakoda ning toimuvad mitmed põnevad festivalid. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid 3 mustreid. Hoonetest pilkupüüdvamad on valitsejamaja, viinavabrik, sepikoda, tall, laut jne. Äramainimist väärivad ka arvukad väravaehitised ning mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on inspireeritud keskaegsest kindlusearhitektuurist. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. Piusa koopad Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks
Mooste väärtus ei seisne ainult hoonetes siin tegutsevad Veskiteater, Linakoda ning toimuvad mitmed põnevad festivalid. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Hoonetest pilkupüüdvamad on valitsejamaja, viinavabrik, sepikoda, tall, laut jne. Äramainimist väärivad ka arvukad 4 väravaehitised ning mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on inspireeritud keskaegsest kindlusearhitektuurist. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. 1.3 Piusa koopad Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on
6 praegu paikneb Jaan Koorti Metskits (1929). Torn rajati tõenäoliselt 1450. aastatel, selle läbimõõt oli ainult 6,8 m ning üldkõrgus 16,5 m. 19. sajandil Seegitagune torn lammutati. · Kuldjala torn on Tallinna linnamüüri torn. Torn rajati ilmselt aastail 13111320 linna läänemüüri nurgatornina. Torni nimi de Guldene Voetpärineb 1434. aastast. Hiljem laiendati müüriga piiratud ala põhja pool torni ja ehitati Loewenschede torn. Torn on 5-korruseline. Kuldjala torni kujunemises eristatakse mitut ehitusjärku. Olulisi ümberehitusi tehti 1370 1372, pärast1422. aastat ja arvatavasti 1610. aastatel, kui Kuldjala torni lõplikuks kõrguseks sai 22,5 m. Ülemisi korruseid kasutati kaitseotstarbel ja alumisi laoruumidena.
tänav 11a, kus asub Eesti KunstiakadeemiaKunstikultuuri teaduskonna kunstipedagoogika, muinsuskaitse ja restaureerimise, rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetoolid ning Kunstiteaduste Instituut. Kuldjala torn Kuldjala torn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, aadressil Gümnaasiumi tänav 1a. Kuldjala tornist vasakul asetseb Saunatorn ja paremal pool Nunnadetagune torn. Torn rajati ilmselt aastail 13111320 linna läänemüüri nurgatornina. Torni nimi de Guldene Voet pärineb 1434. aastast. Hiljem laiendati müüriga piiratud ala põhja pool torni ja ehitati Loewenschede torn. Torn on viiekorruseline. Kuldjala torni kujunemises eristatakse mitut ehitusjärku. Olulisi ümberehitusi tehti 13701372, pärast 1422. aastat ja arvatavasti 1610. aastatel, kui Kuldjala torni lõplikuks kõrguseks sai 22,5 m. Ülemisi korruseid kasutati kaitseotstarbel ja alumisi laoruumidena. Põhiplaanilt on torn hobuserauakujuline, selle linnapoolsed
annaabi.ee 
