Prantsusmaa oli sel ajal Euroopa võimsamaid riike. Louvre´i idafaasile annab ilme võimsate, üle kahe korruse ulatuvate paarisammaste tõepoolest rahulik ja pidulik rütm. Louvre´i lossi kujundus Üks esimesi ja kõige tähtsam uues stiilis püstitatud ehitisi oli Louvre loss. Louvre`I ehitamine, eriti õue kujundamine, oli Pierre Lescot kätes. Oma osa oli ka Goujoni skulptuuridel. Loss kavandati ruudukujulisena, lahtise õuse ja nelja nurgatorniga. Louvre´i loss kui muuseum Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal andis Rahvusassamblee välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum. Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. Esialgu oli väljas 537 maali. 17961801 oli muuseum suletud, seejärel avati Napoleoni muuseumi nime all, 1815 sai muuseum tagasi praeguse nime. Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Kasutatud allikad http://www.hot.ee/renessanss/Prantsusmaa/arhitektuur1.htm http://et
Praegu asub samas kohas 1956-58 ehitatud majandi kontorihoone, mis kasutab osalt mõisahoone vundamendimüüre. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Adolf Baron Pilar Von Pilchau. Pilar Von Pilchaude ajal 19.saj teisel poolel ning 20. Sajandi algul kerkis mõisa arvukalt kauneid historitsistlikke ehitisi, millest enamik on säilinud tänini. (Audru mõis) (Audru Mõis, Välisuks) 1850test aastatest pärineb keskaegset linnust meenutav kõrge nurgatorniga historitsistlik teenijatemaja. 19. sajandi lõpul ehitatud uuel aidal on keeruka kompositsiooniga viiluots, mille paarisakna juures on kasutatud Pärnust pärinevat keskaegset aknasammast. Sarnane keskaegne aknasammas on leidnud koha 1909. aastal valminud stiilse maakivist viinavabriku paarisakna juures. Mainimist väärt on ka neogooti stiilis teravkaarakende ja sammastikuga valitsejamaja kauni puidust nikerdatud historitsistliku välisuksega.
torni kõrval paikneva värava kaudu. Pealinnuse lõunaküljel, praeguse lõunatiiva kohal paiknesid 15. sajandil ahjudega puithooned. Pealinnuse siseõu sai tänaseni säilinud mõõtmed järgmise suurema ehitusperioodi käigus 15. sajandi alguses, mil valmis idatiib. Tööd kulmineerusid 16. sajandi esimesel poolel, mil lõunatiiva rajamisega üheaegselt ühtlustati ka teiste tiibade kõrgusi. Seejuures on kogu lõunasein koos kahe flankeeriva nurgatorniga ning idaväravakompleksiga rajatud üheaegselt. Neljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvadele määratud laskeavadega (neist edelatornis üks ümmargune). Viimati nimetatud torni ehitamise ajal sai lõpliku kõrguse ka eeshoovi läänesein. Alles nüüd omandas pealinnus konvendilaadse kavatise, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik, mis vähemalt esimesel korrusel oli võlvitud. Sissepääsu
aastal Põhjasõjas. Toona hävis ka linnuse külje all juba keskajal paiknenud väike alev, mis 18. sajandi teisel poolel tekkis hoopis teise paika. Praeguseks on linnusest järel enamik kahe suure idapoolse suurtükitorni müüridest. Algses kõrguses on alles ka põhjapoolse danskerilaadse torni seinad, samuti üht-teist eeslinnuse Vastseliina piiskopilinnus 5 lõunapoolsetest müüridest koos ümara nurgatorniga. Ülejäänud linnusest --sh algsest kaitsetornist ja hilisemast pealinnusest -- on järel madalad rusuhunnikud. 18.-19. sajandil on neid kasutatud kivimurruna nii Vastseliina mõisa kui ka muude hoonete ehitamiseks. Linnuse kohal ajaloolise maantee ääres paiknev Piiri kõrts on 19. sajandi algul ehitatud linnusevaremetest pärinevatest tellistest. Keskaegsed tellised olid hilisematest mõõtmetelt palju suuremad. Mainitud kõrts on säilinud ning korrastatud, kuigi ta on kaotanud palju
Peasissekäigu ees asub sakmeliste tornikestega altaan (sammasrõdu) ning parempoolsel nurgal kaheksatahuline torn. Vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Siseruumides ulatub vestibüül (saal) inglaslikult läbi kahe korruse, olles varustatud inglise stiilis kamina ja ahju, samuti rõduga. Peahoone esise väljaku lääneküljel paiknes suletud sisehooviga majandusõu koos tall- tõllakuuri ja aidaga. Oma kahe tömpja nurgatorniga meenutas ta väikest linnust. Algselt kaaristuga hoone on meieni säilinud ümber ehitatud kujul. Mõisahoonet ümbritseb avar park, mille suursugusust võimendab selle laskumine hoone taga terrassidena allapoole kuni suure paistiigini. Säilinud on ka punastest tellistest stiilne väravatorn, mis on suunatud otse peahoone keskteljele. Teine sarnane väravaehitis paiknes auhoovi lääneküljel, peahoone ja tallikompleksi vahel, kuid see pole meie päevini säilinud.
toimus sissemurdmine 1993. 21. sajandi algul pandi eraannetuste abil Nõo kiriku katusele uus kate.30 Nõo Püha Kolmainu kirik on väike lubjatud maakiviehitis. Kirik on traditsioonilise kolmeosalise viie kupliga kavatisega. Läänepool asub kellatorn. Nelitise kõrval on ristkülikukujuline apsiid, nelitise kohal on kaheksatahuline paarisakendega tambuur suure sibulakupli ja nelja sibulpeadega nurgatorniga. Nõo kiriku sisearhitektuur on lihtsakoeline. Seinad on ülaosas liigendatud karniisidega. Historitsistlik ikonostaas pärineb 19. sajandi lõpust.31 51 Nõo kiriku ikonostaas. Allikas: EAÕK 50 Nõo kiriku portaal. Foto: Olev Kõll 1983 29 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Puhkaeestis) 30 (Plaat) 31 (Plaat) (Muinsuskaitseamet)
annaabi.ee 
