kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini. 1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, uus torn valmis 1651. aastal kuid see ehitati endisest madalam - 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. Nüüd: Oleviste kiriku ees osas on altar, millel on pilt kus Jeesus on ristil. Altari taga on koori ümbriskäik. Selles kirikus on selgelt näha kesklõõv, mille kõrgus on 31. meetrit. Kesklööv on külglöövidest
päikesekell Eestis. 1625. aastal, süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Venemaa keisrid Aleksander I ja Nikolai I. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m. Kirik taasavati 16. juunil 1840.
Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. 1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud päikesekell Eestis. Säilisid vaid müürid. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. 19. sajand Kirikus 1820 aastal, ööl vastu 16 juunit, toimus tõsisem tulekahju mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Õnnekombel säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning
meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. 1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti - jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast, uus torn valmis 1651. aastal kuid see ehitati endisest madalam - 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Raekoja plats Allikas: tallinn Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone
Jäid vaid müürid. Seekord taastati kirik kiiresti - kolme aasta pärast avati uksed jumalateenistuseks. Kaheksatahuline torn koos nurgatornikestega valmis 1651. a. Rohkem kui ükski teine kirik Tallinnas on Oleviste kirik kannatanud tulekahjudest. Vähemalt kolm korda on kirik täielikult maha põlenud, kaheksa korda on pikne süüdanud torni. 1820. a. Tulekahju Tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest.20-30 noormeest olid valmis üles ronima, et tuld kustutada, kuid ametivõimud, meenutades 1625. a. tulekahju tagajärgi naabermajadele käsutasid kõik ümbruskonna maju evakueerima. Nurgatorn põles aeglaselt edasi. Süttisid teised tornid, lõi leegitsema peatorn, mis peagi alla köstrimajale langes. Põlemine kestis neli tundi. Kirikus hävis kõik, sulasid metallesemed, kuumuses purunesid hauakivid, isegi kivist piilarid (kandesambad) said kannatada. Hävis 1771. a. Hallest ostetud orel
Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, see ehitati 135 meetri kõrgune. Ka aastatel 1693, 1698, 1700, 1707, 1719 ja 1736 märgitakse torni vigastusi ja väiksemaid tulekahjusid pikselöökide tagajärjel. 19. sajand Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal, ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju evakueerida, ei tegutsetud tule kustutamisel operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kiriku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Õnnekombel säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Venemaa
kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud. 1625 aasta ööl vastu 29.maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast, uus torn valmis 1651. aastal kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16.juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Tuli levis nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kiriku täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareis. Õnnekombel säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Vene tsaarid Aleksander I ja Nikolai I. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123, 7m. Kirik taasavati 16. juunil 1840. 27
annaabi.ee 
