projekteeritust. Mõõdistamise tulemuste põhjal saab hinnata, kas vundamnet on rajatud õigete mõõtmetega ning just sinna kohta kuhu see maha märgiti. Vundamentide teostusmõõdistamine teostatakse elektrontahhümeetriga. Samuti tuleks kasutada miniprismat, sest pika sauaga ei ole piisava täpsusega tulemused tagatavad. Teostusmõõdistuse käigus tuleb leida vundamendi iseloomulike punktide koordinaadid. Lintvundamentide puhul on nendeks vundamenid nurgapunktid, kannvundamendi puhul kannude nurgapunktid ning sammasvundamentidel nurgapunktid ja ankrupoldid.
7. Töökohal luuakse niisugused töötin- gimused, mis võimaldavad saavutada nõuetekohase kvaliteedi ja tööohutuse. Enne töö alustamist tehakse kindlaks valitsevate ilmaolude mõju plokkmüü- ritöödele. Tagatakse elektri- ja veevarus- tus, piisav valgustus ja töökoha puhtus. Mõõtmine 8. Vundamendi asukoht mõõdetakse välja suundnööride järgi loodi abil või objekti mõõtpunktide järgi mõõdulindi või op- tilise mõõteseadmega. Nurgapunktid märgitakse alustarindile. Nurgapunktide järgi märgitakse müürijooned. Müüri- joonte märkimisel tuleb arvesse võtta tarindi pinnaviimistluseks vajalikku varu. 9. Valmis kihilatid seatakse algkõrgusele. Müüri vertikaalsust ja kihtide kõrgust jälgitakse kihilattide või juhtlaudade abil. Kui kasutatakse juhtlaudu, kantakse kihi kõrgus püstlaudadele jaotuslati abil.
Tulemusena on nivelliiri vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse seni kuni latilugem võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse alates punktist B lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaateväljasegama ei jääks). Vaiade mahalöömise tihedus sõltub ülesandest (10-20 m) 79. Horisontaalse väljaku märkimine Horisontaalse väljaku märkimisel tuleb väljaku nurgapunktid (kasutades mõõdulinti ja ekkerit) maastikul tähistada, seejärel lüüakse ükskõik millisesse väljaku nurka vai etteantud projektikõrgusele, näiteks punkti A. Selleks tehakse edasi-tagasi nivelleerimiskäik. Nivelliir seatakse väljaku keskele (võib ka küljele), vaatekiir horisonteeritakse ja võetakse lugem a latilt punktis A. Nüüd lüüakse kõik ülejäänud vaidad sammuga 10-20 m maasse nii, et iga kord oleks lugem vaiale asetatud latilt võrdne a-ga
Tulemusena on nivelliiri vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse seni kuni latilugem võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse alates punktist B lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaatevälja segama ei jääks). Vaiade mahalöömise tihedus sõltub ülesandest (10-20 m). 79. Horisontaalse väljaku märkimine Horisontaalse väljaku märkimisel tuleb väljaku nurgapunktid maastikul tähistada, seejärel lüüakse ükskõik millisesse väljaku nurka vai etteantud projektkõrgusele, näiteks punkti A (joonis 4.9). Nivelliir seatakse väljaku keskele (I jaama), vaatekiir horisonteeritakse ja võetakse lugem latilt punktis A. Näiteks a=1546 80. Insenergeodeetiliste eriülesannete (hoone vertikaalsuse kontroll, kõrguste kandmine tööhorisondile) lahendamine Viimase loengu viimased slaidid on selle teema kohta Hoone vertikaalsuse kontroll:
Summeerimismeetod on vähem range kui elastsusteooria lahendus ja põhineb real eeldustel: · Pinge jaotus kihilises pinnases on sama kui ühtlases poolruumis · Pinnase deformatsioon sõltub ainult vertikaalsest normaalpingest · Pinged arvutatakse eeldusel, et vundamendil pole jäikust On võimalik leida pinged mistahes punkti all ristkülikulisele pinnale ühtlaselt jaotatud koormuse mõjust. Selleks on vaja konstrueerida ristkülikud, mille nurgapunktid asuvad kohas mille all pinged on vaja määrata ja summeerida nendest põhjustatud pinged. Nurgapunkti meetod võimaldab leida pinged ka punktide all, mis asuvad koormatud ristküliku kontuurist väljapool. Joonisel toodud skeemide puhul tuleb leida pinged summeerides järgmiste ristkülikute nurgapunktide all olevad pinged. Pinge punktis A pz,A=ABCD +ADGI -ABFE -AEHI 26. Kirjeldada survelangust tingitud Pärnu vajumeid.
Korrates teimi identse proovikehaga, kuid teistsuguse kambrisurve 3,2 juures, Maailmas üks tuntuimaid klassifitseerimissüsteeme on "ühtne pinnase ristkülikulisele pinnale ühtlast jaotatud koormuse mõjust. Selleks on vaja saame uue d,2 ja 1,2=3,2+d,2. Joonestame nüüd mõlema teimi kohta klassifitseerimissüsteem" , mille järgi jaotatakse kõik pinnased kahte suurde konstrueerida ristkülikud, mille nurgapunktid asuvad kohas mille all pingeringid. Kuna mõlema pingeringi puhul peapinged on sellised, mis gruppi - jämeterised ja peenterised pinnased. Esimestel on osakesi pinged on vaja määrata ja summeerida nendest põhjustatud pinged. põhjustavad purunemise, siis peab piirjoon olema neile puutujaks. Puutuja läbimõõduga üle 0,075 mm rohkem kui 50% ja teistel vähem kui 50%
63 Rõhujaotustegurid ja 1 on omavahel seotud = 4 1 . Tegelikult piisab ühest tabelist pinge määramiseks keskpunkti ja nurgapunkti all. Osates leida pingeid nurgapunkti all, on võimalik leida pinged mistahes punkti all ristkülikulisele pinnale ühtlaselt jaotatud koormuse mõjust. Selleks on vaja konstrueerida ristkülikud, mille nurgapunktid asuvad kohas mille all pinged on vaja määrata ja summeerida nendest põhjustatud pinged. Näiteks ristküliku küljel asuva punkti D all (joon. 6.7) B C A D F E Joonis 6.7 Pinge leidm in e vundam endi serva all nurgapunkti m eetodiga
annaabi.ee 
