ühikule vastab samu ühikuid looduses(1:300000) Võrdlusmõõtkava- arvmõõtkava lihtsustatud esitus(1cm-3km) Joonmõõtkava- esitab vahemaid piltlikult Suuremõõtkavaline kaart- vähendatud kõige vähem, täpne Kesmisemõõtkavaline kaart- üksikute piirkondade ja väiksemate riikide kaardid Väikesemõõtkavalised- kujutatakse suurt maa-ala, üldine Asimuut- nurgakraad Geograafiline laius- määratakse nurgana Maa keskpunktist ekvaatoritasapinna suhtes (põhjalaius, lõunalaius ehk pl ja ll) Geograafiline pikkus- määratakse Maa keskpuntkist nurgana kokkuleppelisest nullmeridiaanist ida ja lääne suunas (ip ja lp) Paralleelid- ehk rööbikud on ekvaatoriga paralleelsed kaardivõrgu jooned. Need on kujutletavad ringjooned Meridiaanid- kaardivõrgu jooned, mis on paralleelsed 0-meridiaaniga Geograafiline koordinaat- koosneb laiuskraadist ja pikkuskraadist
Goethe värviring 1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab
Goethe värviring 1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm, kus kolm põhivärvi vahelduvad oranzi, lilla ja rohelisega, punane asetseb köige üleval ja roheline all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega läbi kollase punaseni nimetab ta plusspooluseks ja vastaspoolt miinuspooluseks. Pluss- ja miinusvärvid, värvused ja tunded Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi
MAAILMA TURISMIGEOGRAAFIA II loeng Geograafilised koordinaadid Mõisted Geograafiline koordinaatide süsteem on seotud Maa pöörlemisteljega. See määratleb kaks nurka, mida mõõdetakse Maa keskpunktist. Üks nurk mõõdab kaugust Maa keskpunktist ekvaatori tasapinna suhtes (geograafiline laius) ja teine nurk määratakse Maa keskpunktist nurgana kokkuleppelisest nullmeridiaanist ida ja lääne poole (geograafiline pikkus) Geograafiline laius Laius mõõdab nurka antud punkti ja ekvaatori vahel. Laiuskraadid näitavad, kui kaugel põhjas (lühend: pl. või N) või lõunas (lühend: ll. või S) ollakse. Laiuskraade hakatakse määrama ekvaatorist. Liikuda saame põhja ja lõuna suunas 90 kraadi kuni poolusteni. Geograafiline pikkus Pikkus mõõdab nurka antud punkti ja nullmeridiaani vahel, kusjuures null ehk
Sekund=(( kümnendsüsteemi arv -INT(kümnendsüsteemi arv))*60-INT((kümnendsüsteemi arv -INT(kümnendsüsteemi arv))*60))*60 Näide: Kui kümnendsüsteem on 58,9 siis Kraad = INT(58,9) Minut=( 58,9 -INT(58,9))*60 Sekund=(( 58,9 -INT(58,9)*60-INT((58,9 -INT(58,9))*60))*60 Joonis 1.2 Nurk kuuekümnedsüsteemi 3. Ülesandes Eesmärk on liita kokku kolm arvu kümnendsüsteemis ja esitada tulemused kümnend- ja kuuekümnedsüsteemi nurgana. Esmalt leian kolme arvu summa. Järgmiselt leian Exeliga sinuse ja cosinuse kasutades valemit =SIN(RADIANS(kümnedsüsteem)) ja =COS(RADIANS(kümnedsüsteem)), siis leian kraadides valemi =DEGREES(kümnedsüsteem). Joonis 1.3 Kümnend- ja kuuekümnedsüsteemi nurgad 4. Ülesande eesmärk on arvutada avaldis cos ja sin nii taskuarvutiga kui personalarvutiga ja võrrelda tulemust 8 kohta pärast koma
takistatud. Sellisel juhul tõuseb silma siserõhk järsult, millega võib kaasneda silma tugev valu ja nägemise järsk langus (näiteks mõne teise silmahaiguse või trauma tagajärjel). 7 Kinnine eeskambri nurk 8 Glaukoomi tüübid (2) · Avatud nurga glaukoom, on krooniline haigus, mis avaldub kesk- või vanemas elueas. On kõige sagedasem glaukoomi vorm. Seda määratletakse avatud nurgana, kuna vesivedelikul on lahtine juurde pääs silmas asuvale trabekulaarvõrgustikule, kuid on takistatud vesivedeliku väljavool trabekulaarvõrgustikus. Seetõttu vesivedeliku produktsiooni ja äravoolu suhe häirub ja silma siserõhk tõuseb. 9 Avatud eeskambri nurk 10 RISKIFAKTORID 11 Riskifaktorid · Kõrge silmarõhk · Vanus · Perekondlik eelsodumus · Rass
väärtuse. Eesti asub paralleelide 57°,5 ja 59°,7 vahel. Pikkus L on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva meridiaani tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) tasapinna vahel. Pikkusi arvestatakse algmeridiaanist ida ja lääne suunas (0o−180o) ning nimetatakse vastavalt ida- või läänepikkusteks. Pikkus L on tähistatud joonisel 2.1 tähega L ja teda mõõdetakse kaarele K′A või BK vastava nurgana. Maapinna punkti asendit määravat pikkust ja laiust nimetatakse antud punkti geograafilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid on arvutatud ellipsoidile redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste järgi, siis nimetatakse neid koordinaate geodeetiliseks pikkuseks ja laiuseks. Geograafilisi koordinaate võib määrata ka astronoomiliste vaatlustega. Sel teel saadud astronoomilised pikkused ja laiused
Näpunäited I, II 1) Teeme joonise, selleks kanname koordinaatteljestikku punkti A ja vektori AD . Leiame punkti D koordinaadid ning peegeldame punkti A ja D x-teljest (y-teljest). 2) Leiame trapetsi aluste ning kõrguse pikkused ja arvutame trapetsi pindala. 3) Leiame trapetsi alusnurga. Selleks saab kasutada täisnurkse kolmnurga trigonomeetrilisi funktsioone, siinusteoreemi, koosinusteoreemi, nurka saab leida ka vektorite abil ning sirge AD tõusu kaudu, sirgete AB ja AD vahelise nurgana. 28 29 4) Koostame sirge võrrandi, selleks saab kasutada sirge võrrandi erinevaid kujusid (sirge võrrand kahe punkti A ja D kaudu, punkti A ja vektori AD kaudu). 5) leiame haarade pikenduste lõikepunkti. Teame, et trapets on sümmeetriline x-telje (y-telje)
- paralleelsus (rööpsus), nurkadele 0o ja 180o; 31 - ristisus, nurkadele 90o ja 270o. Nurkade tolerantsid on antud mm, suunas, mis on risti uuritava pinna suunaga. Nurga tolerantsi võib anda ka nurga hälbena, kuid see on ebasoovitavam, kuivõrd tipule lähemal hälve muutub nullilähedaseks. Samuti on raske kontrollida väikese pinna kallet nurgana. Nurk on seoses lähtega ning tuleb valida võimalikult suurele pikkusele. 0,1 Nurga tolereerimise kaks võimalust Märkus termilise paisumise mõjust. Termiline paisumine on ühe materjali ulatuses sama ning seega nurki ei mõjuta. Joonisele märgitakse ainult nurgad, mis erinevad 0o, 90o, 180o või 270o. Kuid nendele tuleb määratleda tolerantsid ning võib rakendada üldtolerantside põhimõttet.
annaabi.ee 
