* fundamentaalteadus- kindlad alustalad * rakendusteadus- saab reaalselt rakendada 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias kaugseire- andmete kogumine kaugelt (satelliit, lennukitelt, soojuskaamera) kartograafias, metsatulekahjud, tormid, maavarad, loomaränded asukoha määramine: 1. GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest 2. GIS- geoinfo süsteem (vaja mitut satelliiti) 3. geograafilised koordinaadid (N/S laius, E/N pikkus) näitavad kaugust nurgakraadides ekvaatorist ja algmeridiaanist 4. polaarkoordinaadid- asimuudi (nurk põhjasuuna ja objekti suuna vahel) ja kaugusega. 90* ida, 180* lõuna, 270* lääs, 360* põhi. 5. ristkoordinaadid- kaugust ekvaatorist ja algmeridiaanist (km) 3. Arvutikaardid Kaartide jaotus MÕÕTKAVA alusel: 1. suuremõõtkavalised kaardid (piiriks on 1:100 000, nt 1:20 000) TÄPNE! topograafilised kaardid, plaanid. (1 cm-> 1000m-> 1km ) nt. Eesti põhikaart 2
T= t/n T= 2/ t-liikumise aeg n-sooritatud võngete arv - nurkkiirus Sagedus näitab võngete või pöörete arvu ajaühikus. Ühik 1 Hz. = n/t =1/T Ringsagedus () näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.Ühik rad/s. =2f Siinuse või koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Faasi tähistatakse tähega ja väljendadakse radiaanides või nurgakraadides. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus. i= Im cos t i=Im sin t e= Em cos t u=Um cos e= Em cos t Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Kaks põhiosa on paigalseisev osa ehk staator ja pöörlev osa ehk rootor. Generaatoris pöörleb elektromanget ja juhtmed suubuvad staatori uuretesse. Mehaanilise igas keerus tekib sinusoidaalselt muutuv elektromotoorjõud. e= Em cos t
muutavad) · Ajafunktsioon sagedusest o Spekter o Ribalaius · Ajafunktsioon faasist · · · Perioodilise signaali karakteristikud · Amplituud [U] signaali parameeter, mida mõõdetakse voltides (V) · Sagedus [f] signaali parameeter, mida mõõdetakse hertsides (Hz) · Periood [T] sageduse pöördväärtus, T=1/f, mõõdetakse sekundites (s) · Faas [] suhteline positsioon ajas, mõõdetakse nurgakraadides · Analoogsignaal: · · · · Tähtsamad parameetrid · Maksimaalne amplituud · Sagedus ja periood
Võrratuses ühe poole asendamine temast suurema (väiksema) avaldisega. Tõestamine vastuväiteliselt öeldakse, et esitatud väide ei kehti. Eeldusest ja väite eitusest lähtudes teisendatakse võrratust seni, kuni jõutakse vastuoluni eeldusega või mõne muu matemaatikast tuntud tõega. Sellest järeldatakse, et tehtud oletus väite mittekehtivusest oli väär ning seega peab väide olema tõene. 4.10 Nurga mõõtmine Nuri mõõdetakse nurgakraadides. Nurk 1 on 1/90 täisnurgast e 1/360 osa täispöördest. 1=60 ja 1=60=3600 4.11 Teravnurga siinus, koosinus ja tangens Nurga sin võrdub täiendusnurga koosinusega, nurga koosinus võrdub täiendusnurga sin, nurga tan võrdub täiendusnurga tan pöördväärtusega. Nurga a kasvades sin a väärtused kasvavad, cos a kahanevad ja tan a kasvavad. 4.12 Teravnurga siinuse, koosinuse ja tangensi leidmine 4.13 Teravnurkse kolmnurga lahendamine
järgmiselt 23 F =P tan mg tan . Juhul kui see jõukomponent tekitab kurvis liikumiseks vajaliku kesktõmbejõu, saame v2 mg tan = m , r millest omakorda saab avaldada tan (ja tangensi väärtusest nurga ) v2 tan = rg Arvutamine annab 2,5 2 tan = = 0,051 . 50 9,8 Nüüd on nurga leidmiseks kaks võimalust, kalkulaatorilt saame nurga väärtuseks nurgakraadides = 2,9 0 . Kui me annaks vastuse radiaanides, saaks kasutada asjaolu, et väikeste nurkade korral tan = , millest = 0,051 rad . Vastus: selleks, et tramm ei avaldaks kiirusega 18 km/h liikudes rööbastele külgsurvet, peab tee profiili kalle olema 2,9 0 (0,051 rad). Kuna teine jõukomponent on antud juhul kaldteega risti, ei avalda trammi rattad rööbastele külgsurvet. Kommentaar. Analoogiline olukord on ka autoga kurvis liikumisel. Kurvis liikumiseks peab
silindrikaane sisse või valmistatud eraldi kuumuskindlast legeeritud keemiline moodustumine toimuda momentaalselt vaid selleks on vaja kõverat . terasest, mida reeglina ei jahutata. Jahutamata pööriskambri seinad ja mingi aeg. Seda aega võib mõõta väntvõlli pöördenurgaga Polütroopses protsessis kehtib üldvõrrand pv n = const., kusjuures tangensiaalkanal annavad annavad osa soojust küttesegule , nurgakraadides (i )või tuhandik sekundites (I = 0.001... 0,0005 s) paisumisprotsessi polütroobi näitaja "n2" vastavalt soojusvahetusele parandades sellega küttesegu süttimise omadusi. on kogu protsessi jooksul muutuv suurus. Viivitusperioodi aeg sõltub kütuse keemilistest ja füüsikalistest
annaabi.ee 
