Nunnad õppisid selgeks ladina keele, ning tänu sellele oskasid nad raamatuid kopeerida ja illustreerida. Juba 6. Sajandil olid nunnad kopeerinud raamatuid, ning 12. sajandi algusest teame naiskirjutajaid juba nimepidi. Herrad von Landsberg, kes tegutses 12. sajandil Hohenbergi abtissina, kirjutas entsüklopeedilise teose ,,Hortus deliciarum", mis oli mõeldud nunnade harimiseks. Entsüklopeedia oli usuline, ning oli pühendatud nunnadele, kes aitasid teost illustreerida ja kirja panna. Nunnakloostrites olid koolid, mis olid eeskätt mõeldud kloostri elanikele, aga sinna võeti ka õpilasi, kes ei kavatsenud alaliselt kloostrisse jääda. Mitmed kõrgkihtide tütred õppisid kloostris kirjatarkuse algeid. Naistel oli võimalus õppida ka eraõpetaja juhatusel. Mitmed noored naised said aga õpetust oma vaimulikus seisuses olevatelt sugulastelt. Mitmetegi kõrgemat päritolu või vürstlikust soost naiste haridusest räägitakse legende. Nende naiste haridustase oli tihtipeale kõrgem
illustreerida. Juba 6. Sajandil olid nunnad kopeerinud raamatuid, ning 12. sajandi algusest teame naiskirjutajaid juba nimepidi. Herrad von Landsberg, kes tegutses 12. sajandil Hohenbergi abtissina, kirjutas entsüklopeedilise teose ,,Hortus deliciarum", mis oli mõeldud nunnade harimiseks. Entsüklopeedia oli usuline, ning oli pühendatud nunnadele, kes aitasid teost illustreerida ja kirja panna. ( Lisa 1) Nunnakloostrites olid koolid, mis olid eeskätt mõeldud kloostri elanikele, aga sinna võeti ka õpilasi, kes ei kavatsenud alaliselt kloostrisse jääda. Mitmed kõrgkihtide tütred õppisid kloostris kirjatarkuse algeid. Naistel oli võimalus õppida ka eraõpetaja juhatusel. Mitmed noored naised said aga õpetust oma vaimulikus seisuses olevatelt sugulastelt. Mitmetegi kõrgemat päritolu või vürstlikust soost naiste haridusest räägitakse legende. Nende naiste
signeeritud. Kloostrites oli naistel ,,oma tuba", mis andis võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites kuulasid nunnad palju ladina keelt ja õppisid selle nõndaviisi selgeks. Seetõttu oskasidki nad raamatuid kopeerida ja illustreerida. 12. Sajandi alguseks olid mitmed naiskloostrid tuntud käsikirjade valmistajatena. On teada, et mitmed naised olid ka käsikirjade koostajad ja autorid. Nunnakloostrites olid koolid, need olid eeskätt mõeldud kloostri elanikele, aga sinna võeti ka niisuguseid õpilasi, kes ei kavatsenud alaliselt kloostrisse jääda. Nõnda õppisid mitmed kõrgkihtide tütred seal kirjatarkuse algeid. Naised võisid õppida ka eraõpetaja, näiteks lossikaplani juhatusel. Mitmed noored naised said aga õpetust oma vaimulikus seisuses olevatelt sugulastelt. Mitmete vürstlikust soost või muidu kõrgemat päritolu naiste haridusest räägitakse legende
tapsin selle asemel hobuse. Sellest polnud abi. Ma olin võtnud ka hostia ja seda rüvetanud. Kui ma seda ütlesin, jätsid nad mu rahule..Armas laps, ära seda kirja kellelegi näita..., muidu hakatakse mind piinama veel hullemini ja vangivahtidel võetakse pea maha...Hüvasti, sest su isa Johannes Junius ei näe sind enam kunagi." 17. sajandi esimese poole nõiahüsteeria sünnitas mitmeid pentsikuid kaasnähtusi, muu hulgas ka deemonihullusi nunnakloostrites, eriti 1611. aastal Aix-en-Provence´is,1630. aastal Loudunis ja 1647. aastal Louviers`s. Nõidumisega mitte otseselt seonduvaina on need juhtumid ometigi kõnekad näited selle kohta, kuivärd kogu ühiskonda oli haaranud nõiausu ja Kuradi kummardamise paine ning mismoodi hirmunud ja sisendusele vastuvõtlikud inimesed hakkasid teatud tingimustes varmalt uskuma oma osadusse Saatanaga. Üks ehedamaid näited sellest on Louduni nunnade lugu, mille on teinud kurikuulsaks Aldous
annaabi.ee 
