Nii tekkis Benedictuse ordu. Kloostritele tekkisid suured maavaldused ja nad olid rikkad ja vägevad. Kloostritest väljaspool hakati ka levitama kerjusmunkade poolt Jumala sõna. Alates 5. sajandist oli Euroopas palju kloostreid. Mungaks hakkasid inimesed, kes tahtsid olla üksinduses ja palvetada, vahel ka sellepärast, et olla vaikuses ja rahus. Nunnaks hakati sellepärast, et midagi peale lastekasvatamise teha, nt nad kirjutasid ja illustreerisid raamatuid ümber. Nunnakloostrite juures olid koolid. Seal korraldati ka pidusid ja võõrustati külalisi. Uhke kirikuhoone ülesanne oli palvetavatele kristlastele peavarju pakkuda. See oli ka küla keskus. Sõja korral pakkus kirik pelgupaika. Kiriku asend oli ida-lääne suunas, altar jäi itta, esimeste valguskiirte suunas. See sümboliseeris üles tõusmist. Kirik kujundas kultuurielu keskajal. Kunstiteosed valmisid kiriku tellimisel. Kirik oli väga oluline, kuigi seal olid ka väga ranged reeglid.
domineerisid, ei osanud begiinide suhtes seisukohta võtta ja kiriku meesteoloogid ei saanud selgust isegi selles, millesse begiinid tegelikult õieti uskusid või kuidas nad oma ühendustes käitusid. Begiinide süüdistamine ketserluses tugevnes 14. sajandil. Paavst keelaski Viini kirikukogul 1311-1312 begiinide tegevuse, kuid hiljem seda otsust pehmendati nii, et see ei käinud vagade ja korralike elukommetega begiinide kohta. Begiiniühistute, nagu ka varasemate nunnakloostrite populaarsust võib seletada sellega, et keskajal oli naisi märgatavalt rohkem kui mehi, kuna viimaseid oli sõdades palju hukka saanud. Mitte kõik ei suhtunud begiinidesse negatiivselt. Prantsuse kuningas Louis IX Püha (1226-1270) oli üks nende usunaiste heldematest toetajatest. 1264 kinkis ta Pariisis begiinikonvendi. Konvendis oli 400 tütarlast, kellest suurem osa olid vaesed, kuid osa ka kõrgestisündinud. Oma testamendis jättis Louis IX veel märkimisväärse rahasumma
8 kehtestada, ja isegi kui nad seda märkasid, tõlgendasid nad seda valesti sest see katse oli üks osa Trento aruteludest, mis enam muusikateadlasi ei huvitanud naisordude reform. Legaadid olid juba varakult, 1562. aasta sügisel, andnud korralduse Modena piiskopile Edigio Foscararile ja Gabriele Paleottile hakata töötama religioossete ordude reformi kallal. Sama aasta oktoobris visandas Paleotti nunnakloostrite dekreedi mustandi. Tundub, et see teema jäeti kõrvale kuni 1563. aasta kiirete päevadeni, kui 24. sessiooni problemaatika oli ikka veel peateemaks. Delegaatidele anti 20. novembril vähem kui 10 päeva pärast 24. sessiooni tähistamist üle reformidekreedid, mis sisaldasid naiste kloostrite kohta järgnevaid muusikalisi piiranguid: Peatükk 7. Las nad viivad jumalateenistusi läbi ise oma häälte abil, mitte professionaalide
Selle staatuse oli ta üle võtnud Merovingilt. Oma aadlikud paigutas Karl muretult juhtivatele kohtadele kirikus. Tema väljaspool abielu sündinud poeg Ludwig Vaga peakantsler oli mõnda aega Langobardias asunud Novalese kloostri ja Saint- quentini ning Saint-Bertini abtkondade abt. Karli teise sohilapse, Drogo, leiame juba Metzi peapiiskopi toolilt. Tütar Theodorada oli Pariisi-lähedase Argenteuil' kloostri abtiss. Oma armastatud õe Gisela pani karl Chelles'i ja Notre-Dame nunnakloostrite etteotsa. Tütar Ruothildi leiame Faremoutiers' perenaisena. Karli lapselapsest Ludwigist, tütar Rotrudi ja temaga abieluväliselt koos elava krahv Rorico pojast sai Saint-Denis' abt ja Karl II Paljaspea peakantsler. Oma suure nõuniku Alkuini tõstis Karl Tours'is asuva frankide rahvuskloostri Saint-Martini abtiks. Karli biograafist ja viimaste eluaastate usaldusalusest Einhardist sai Seligenstadti ja Michelstadti kloostrite asutaja ning esimene abt. Karli nõost Adalhardist sai Corbie abt.
sajandi alguses Riia lähedal, aga poliitiliste vastuolude käigus 14. saj jooksul üle viidud Padisele. Tsitertslaste orud oli üles ehitatyud ema- ja tütarkloostrite süsteemina, kus emakloostrid visiteerisid tütarkloostreid. Pforta klooster-Saksamaal Düringis - emaklooster????. Lisaks kahele mungakloostrile oli Liivimaal vähemalt 4 naiskloostrit Riias, Tallinnas, Tartus ja Lihulas? - enamasti asusid linnades. Tsitertslaste munga- ja nunnakloostrite omavaheline seos on keeruline ja mitmetähenduslik, sest tuli ette ka isehakanuid, kellest ordu tervikuna midagi teada ei tahtnud. Omaaegses ühiskonnas oli nende nunnakloostrite funktsioon seotud rohkem aadlidaamide sotsiaal-hoolekandega. Kerjusordud olid esindatud dominiiklaste ja frantsisklastega. Dominiiklaste konvendid olid Tlnas, Tartus, Narvasse rajamine ei õnnestunud, sest enne tuli ref aeg peale. Millal tlnasse nende konvent rajati, pole kindel
annaabi.ee 
