Soja Soja on iidne kultuurtaim, mida kasvatati juba enam kui 3000 aastat e.m.a Mandzuurias (Kirde-Hiinas). Soja on Ida-Aasia rahvusköögi aluseks ja seetõttu on eriti palju retsepte pärit just Aasia köögist. Soja mainitakse esmakordselt Hiina imperaator Tsen Nungi poolt (2800 e.m.a), keda tuntakse "Hiina põllumajanduse isana". Soja hakkas levima ka naaberriikidesse peale esimest sajandit Jaapan, Indoneesia, Filipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepal ja India. Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning see oli üks viiest pühast viljast. Hiina keeles tähendab sojauba suurt, paremat uba. Hiinlastele on soja olnud alati ka tähtsaks ravimtaimeks. Soja tähtsusest räägivad talle antud nimed, nagu Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind.
Domineerivad on tugevad tsillid. Mehhiko köök on mitmekesine. Tsillisid on seal maal palju. Salsa on samuti sealtmaalt pärit. [Renate Kissel, 2001, lk.22-30] Vürtsikaubanduse ajalugu Ükski maailma kaup ei kuld ega hõbe, ei vääriskivid ega siid pole õhutanud nii palju inimeste ambitsioone ja kirgi kui vürtsid. Tänapäeval leidub kõige vanem kirjalik ülestähendus maitsetaimede ja vürtside tarvitamisest raamatuna, mis on koostatud keiser Chen Nungi poolt Hiinas umbes 5000 aasta eest. See sisaldab üle 200 taime nimetuse. Teised varjasemad kõrgkultuurid olid samuti võimelised kasutama mitmeid vürtside toimeaineid. Vanad vaaraod lasid oma ehitustöölistele välja jagada portsjoni küüslauku ja sibulaid mis orjatöölised hea tervise juured hoidsid. See, mis hoidis rasketöölised hea tervise juures äratas huvi ka välismaal. Varsti hakkasidki vürtsid läbi maailma eri suundades liikuma. [Renate Kissel, 2001, lk.7]
pidasid oluliseks üht taime. Nad külvasid seda ja harisid põllulappe. See taim oli Kanep, mida nad kasutasid usulistel tseremooniatel. Sagan oletab, et kiviajal talitasid inimesed samamoodi. Kanep võis olla esimene kultuur, mida peeti nii tähtsaks, et seda hakati sihiteadlikult kasvatama. Muistsed hiinlased olid kanepikasvatuse teemal asjatundjad. Nende säilinud kirjapanekud räägivad kuidas nad külvasid kanepiseemned tihedalt, et saada väga kõrget ja tugevat saaki. Hiina keisri Shen Nungi käsiraamat ,,Ben Jao Jing", mis oli koostatud aastal 2727 eKr on esimene teos, mis räägib kanepi kasvatamisest. Teoses seletatakse, et kanepitaimes on midagi tervele hiina perekonnale. Legendi järgi oli selles kirjas tuhat ja üks kanepi kasutamise võimalust. Vana-Kreekas kasutati kanepiseemnetest saadud mahla seedimise hõlbustamiseks ja söögijärgsete gaaside vähendamiseks. 1.2 Spiidi ajalugu
mineraalaineid ja vitamiine ning muid rakkude ainevahetuseks olulisi aineid, aidates säilitada kogu organismi vitaalsust. 4 1. ROHELINE TEE 1.1 Rohelise tee ajalugu Teed on nauditud peaeagu 5000 aastat ja juba alguses leiti , et see on suurepärase maitsega mõnus jook, mis on ka arstirohi ja ergutab vaimu. Selle maitsva joogi avastajaks peetakse Hiina imperaatorit Sheng-Nungi, keda tunti "Taevase parandajana". Legend räägib, et vee keetmise ajal lendas imperaatori katlasse paar teelehte, ja ennäe, jook oligi sündinud! Ka oli Shen-Nung esimene, kes kirjutas 2737. aastal enne Kristust oma arstiraamatus "Pen Tsao" teest. Hiinlaste juht kirjutas, et tee "kustutab janu, ajab ära une pealt ja teeb südame rõõmsaks". (Nadine Taylor 1998:25) Hiina omas monopoolset kohta teekaubanduses sajandeid. (Nadine Taylor 1998:37)
annaabi.ee 
