aastal leiutas Galilei termoskoobi. See ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti edukaks, sest näit sõltus suuresti õhurõhust. 1597. aastal leiutas geomeetrilise ja militaarse kompassi 1609: Galilei teleskoop ja tööd sellega. ''Täheteataja'' Galileo küll ei leiutanud teleskoopi, aga kui sellest kuulis, tegi endale selle vaid kahest läätsest ja torust. Ta hakkas uurima taevast. Oma avastused avaldas ta raamatud ''Siderius nuncius''(''Täheteataja'') 1632: teaduse manifest ''Väärtuseproovija''(''ll saggiatore'') 1624. aastal täiustas ta hollandlaste poolt leiutatud mikroskoopi 1638: ''Arutlused ja matemaatilised demonstrartsioonid kahest uuest teadusest'' Selles võttis Galileo kokku oma uuringud pendlist, kaldpindadest ja vabast langemisest. Ta sõnastas vaba langemise seaduse ja inertsi, kuid pidas inertsiaalseks liikumiseks mitte sirgjoonelist liikumist
Teistest teleskoopidest oli Galileo oma parem, sest see andis ümberpööratud kujutise asemel õiget pidi kujutise. Galileo oli teadaolevalt esimene kes hakkas tegema taeva vaatlusi. Tema avastas ka Jupiteri kaaslased, Linnutee koosnemise tähtedest, Veenuse faasid (analoogilised Kuu faasidega) ning Kuu pinna ebatasasused. Tema hindas kuumägesid peaaegu 4km kõrguseks. Oma avastused avaldas ta 1610.aasta raamatus "Täheteataja" ("Siderius nuncius"). See raamat tõi Galileole veelgi kuulsust juurde ning kinnitas tema varasemaid teooriaid. Kaasaarvatud Koperniku teooriat. 7 Kokkuvõte Galileo Galilei oli kuldsete kätega mees. Tal polnud küll kõrgharidust, aga sellegi poolest oli ta kuulus teadlane. Tänu tema leiutistele ja arendustele teame me maailmast nii palju
Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Teadaolevalt oli Galilei esimene, kes pööras teleskoobi taevasse ja hakkas vaatlusi tegema, muuhulgas avastas ta Jupiteri kaaslased, Linnutee koosnemise tähtedest, Veenuse faasid (analoogilised Kuu faasidega) ning Kuu pinna ebatasasused. Kuu mägede kõrguseks hindas ta neli kilomeetrit. Need avastused avaldas ta raamatus "Täheteataja" ("Siderius nuncius", 1610). Raamat suurendas Galilei kuulsust veelgi kuid tekitas ka palju vaenlasi: Kuu ebatasasused ei sobinud ettekujutusega taevase aine täiuslikkusest; Jupiteri kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi, mille keskpunktis ei ole Maa, ja Veenuse faasid näitasid, et see taevakeha liigub ümber Päikese. · 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" ("Il Saggiatore"). Tallinna Tehnikakõrgkool
aastatuhande keskel; Bütsantsi põgenikega pärast seda, kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli, parasjagu renessansiajaks. RENESANSS Leonardo da Vinci(1452-1519) - kõrgrenessansi kunstnik. Tema maali Madonna kaljukoopas loetakse kõrg-renessansi alguseks. Tema uuendus oli itaalia keele kasutamine teaduslikes käsitlustes ladina keele asemel. Kontsentreeris päikeseenergia. Galileo Galilei (1564-1642) - „Sidereus nuncius“ - kirjeldas, mida näha võis: Kuu kraatreid, Veenuse faase, Jupiteri kuusid. „Dialoog kahest peamisest maailmasüsteemist“ - võrdles Ptolemaiose ja Koperniku vaateid. „Kaks uut teadust“ - formuleeris liikumise matemaatilised alused: kiirus on vahemaa jagatud ajaga, kiirendus on kiiruse muutus jagatud ajaga, konstantse kiirenduse puhul on paigalseisust liikuma hakanud keha poolt läbitud tee võrdeline aja ruuduga