1. Trükise nimi 2. Trükise formaat (mm) 3. Kogus 4. Maht e. lehekülgede arv (nt. 16 lk + kaaned) 5. Paber (eraldi märkida kaante paber ja sisu paber) 6. Värvide arv: kui sisu ja kaaned on erineva värvide arvuga, tuleb need mõlemad kirja panna. 1/0 - ühelt poolt ühe värviga trükitud 1/1 - mõlemalt poolt 1 värviga trükitud 4/0 - ühelt poolt CMYK täisvärvitrükis (saab trükkida värvilisi fotosid) 4/4 - mõlemalt poolt värviline. 7. Järeltöötlus (nt. voltimine, numereerimine, perforeerimine jne) 8. Tellija kontaktandmed Trükiste tootmis protsess Kõige alguses peab võtma tellimuse, siis pean arvutama palju see läheb maksma tellijale. Hind oleneb töö suurusest, paberist, värvist, kui palju firma kasutab töölisi ja kui palju neil kulub elektrit.(Omahind+kasum,üldkulud).Siis toimub trükiettevalmistus(failide kontroll ja poognamontaaz) ja plaatide valmistamine(valmistamine kopeerraamil või plaadiprinteril). Paber peab olema
Sissevõtuga on alati arvestatud, mille tõttu on paberit natuke rohkem. Värviskaalalt tuleb mõõta: trappingut, densiteeti, punktikasvu, halli tasakaalu. Järeltöötlus Ettevalmistamisel valmistatakse ette trükifail ka järeltöötluseks. Lisatakse lõikevaru, lõikemärgid, arvestatakse köitmisviisiga, voltimise ja nuutimisega. Arvestatakse ka eriviimistulustega nagu kohtlakk, folium, surutrükk, soonimine, perforeerimine, numereerimine, stantsimine, aukude puurimine, lamineerimine. Järeltöötluses tehakse kõik vajalikud viimistlused trükisele. Seejärel kogutakse tooted kokku, pakendatakse ning transporditakse kliendile. 6 Keskonnaohutussertifikaadid FSC Metsahoolekogu (ingl. k FSC – Forest Stewardship Council) on rahvusvaheline mittetulunduslik
(Kui on üks asendusrühm, mis paikneks alati number 1 juures, siis ahelat ei nummerdata) · Ahel numereeritakse, andes asendajatele väikseimad võimalikud kohanumbrid. · Asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras, näidates ka nende kohanumbri (numbrid on eraldatud sidekriipsudega). · Korduvad asendajad näidatakse ära eesliidetega (di-, tri-, tetra-, penta- jne) (eesliidet aga ei arvestata tähestikulise järjekorra määramisel). · Kui numereerimine ahela erinevatest otstest annab asendajatele identsed kohanumbrid, siis eelista suunda, mis annab tähestikus eespool asetsevale asendajale väiksema kohanumbri. · Kui mitu ahelat on võrdse pikkusega, siis valitakse tüviühendiks see, millel on rohkem asendajaid. · Asendusrühmade nimetusse kandmisel tuleb arvestada asendusrühmade tähtsuse järjekorda ehk vanemuslikust. Olulisemate asendusrühmade tähtsuse järjekord on toodud alljärgnevas tabelis.
häkkerid äkki pole usaldusväärne. Samuti puudub ka kunstiline kujundus. Raamatu traditsioonilisus: · Köide - (Mesopotaamias pandi väärtuslikud raamatud puust kasti, muja ka pärgamendist kaante vahele) · Materjalid - paber, loomanahad (tänapäeval saab tellida nahast kaasi vm, ka pärgament on kasutusel) · Formaat · Teksti paigutus (ristkülikukujuline, mitu veergu) · Paginatsioon e. lehekülgede numereerimine · Tiitelleht 50.saj lõpp, enne olid tiitliandmed lõpus, nüüd taheti raamatuid müüa ja andmed pandi ette · Kirjavahemärgid 16. saj. algusest · Kiri (Rooma) · Illustratsioonid (Egiptus). Raamatul on omad väliselemendid ja siseelemendid. Väliselemendid on: · Formaat (raamatu mõõtmed, laius korda kõrgus). Keskaegsed raamatud olid suureformaadilised. Aldus Manutius võttis 16. saj. kasutusele oktaavformaadi. Laiuse
annaabi.ee 
