Näidendid Kahtlemata sai Cervantese näidendid ainestikku tollasest Hispaaniast. Samuti kais ta tihedalt läbi Lope de Vegaga. Hispaania draama eneseleidmises oli tähtis osa Cervantesel. Ta avaldas "Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi" küll 1615. aastal, kuid ilmselt olid need kirjutatud märksa varem, võimalik, et veel enne 1610. aastat. Oma varajaste (ja antud tsüklist välja jäänud) näidendite seas mainib ta eessõnas "Numancia piiramist" (Cerco de Numancia) ja "Alziiri tehingut" (Trato de Argel). Sealsamas väidab ta, et oli esimene, kes vähendas näidendis vaatuste arvu 3le ning hakkas kujutama varjatud hingeliikumisi ja moraaliprobleeme. "Numancias" ja "Alziiri tehingus" on vaatusi tegelikult siiski neli; 3vaatuselised on seevastu kõik "Kaheksa komöödia" näidendit - seega pole antud küsimuses täit selgust ja õigus võib olla ka Lope de Vegal, kui ta ülalnimetatud värsstraktaadis peab 3
See oli tähtis üleminekule eeposelt romaanile. Isiksuse kujunemine oli humanistide kogemustest pärinev motiiv. -Teda kasvatati frantsisklaste kloostris. 1525. a läks ta dominiiklaste juurde üle. 1530. a loobus ta valimulikuseisusest, hakas õpetama oma meditsiinikursust. -Tema raamatus leiame ka kiriku parodeerimist. Miguel de Cervantes (1547-1616) Kirjanduslik pärand suur: komöödiad, intermeediumid, rahvuslik tragöödia ,,Numancia", luuletused ja poeemid, lamburiromaan ,,Galatea", kogumik ,,Õpetlikud novellid", rüütliromaan ,,Persilise ja Sigismunda kannatused". Viimane kirjutatud pärast ,,Don Quijotet" ja pidi seda zanri parodeerima. Tulemus oli igastahes tähendusrikkam. 1605. a ilmus ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Rüütliromaani eelkäijaks ongi kelmiromaan e picaro. Rüütliromaane kirjutati 16. saj kogu Hispanias. Cervantes viis picaro´de sissetallatud suurele teele oma romaani
dramaturgiks sai Lope de Rueda (1510-1565), kes lõi ulatuslikke komöödiaid, ja lühifarsse. Hispaania draama õitsenguaeg oli 17. sajandi esimene pool, millal tegutsesid andekas kirjanikud Lope Felix de Vega Carpio (1562- 1635), Tirso de Molina (1570, 1584- 1648), Juan Ruiz de Alarcon y Mendoza (1581-1639), Pedro Calderon de la Barca (1600-1681). Sellesse ajastusse ulatub ka Cervantese looming, kes viljeles draamat ja proosat. Draama valdkonnas on tema väljapaistvaimaks teoseks 'Numancia' ja ' Kaheksa komöödiat ja kaheksa vaatemängu'. Proosas on tema silmapaistvaimaks teoseks 'Don Quijote', mida on iseloomustatud kui 17. sajandi Hispaania elu entsüklopeediat. 17. sajandi 20. aastail hakkas hispaanias domineerima baroki suund. Portugali renessanss Portugal iseseisvus 12. sajandi esimesel poolel. Renessanss saabus Portugali 16. sajandi algul. Rahvuskirjanduse areng oli aeglane. Renessansikirjanduse tippsaavutus on Luis de Camõesi
Näidendid Kahtlemata sai Cervantese näidendid ainestikku tollasest Hispaaniast. Samuti kais ta tihedalt läbi Lope de Vegaga. Hispaania draama eneseleidmises oli tähtis osa Cervantesel. Ta avaldas "Kaheksa komöödiat ja kaheksa intermeediumi" küll 1615. aastal, kuid ilmselt olid need kirjutatud märksa varem, võimalik, et veel enne 1610. aastat. Oma varajaste (ja antud tsüklist välja jäänud) näidendite seas mainib ta eessõnas "Numancia piiramist" (Cerco de Numancia) ja "Alziiri tehingut" (Trato de Argel). "Numancia piiramine" on ajalooline tragöödia hispaanlaste esivanemate iberokeltide kangelaslikust vastupanust Rooma anastajatele.Teos on tragöödia algusest lõpuni. Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. "Kaheksast komöödiast" sarnanevad "Alziiri tehinguga" mõneti kolm: "Vapper hispaanlane" , "Alziiri türmid" ja "Suur
Aita (Justa) Kurfeldt kirjutas ka väikese monograafia Cervantesest, ülevaade tema elust ja loomingust. Pidi ka väga armetuid ameteid pidama. Oli Itaalias. Sattus mereröövlite kätte, kokkupuude Aafrikaga. Mauride motiiv on Cervantese teostes väga tugev. Algul tegi ka värssnäidendeid, aga siis loobus sellest, sest sai aru, et ei ole selles parem Lope de Vegast, keda ta imetles. Ütles, et kirjutas ,,Don Quijote" kõigi aegade jaoks. Ühe tema näidendi nimi oli ,,Numancia", oli pigem tragöödia. Seda sõna Hispaanias sel ajal ei kasutatud, kõik oli komöödia. 18.10.10 Hispaania barokkajastu romaan. Cervantese peatükk läbi lugeda ,,Hispaania vaimust`` loomingus paistavad silma ka näidendid. Eesti keelde tõlgitud ainult mõned vahemängud(entremes-vahepala). Nendega lõbustati publikut suuremate näidendite vahepeal. 1590. aastatel kirjutas enim. Vahemängule kui omaette zanrile andis nime Lope de Rueda, kes kirjutas sajandis keskpaigas palju