nulgu). Nulgusid võib kahjustada ka juurepess. Seega tutvutakse käesoleva õppeaine praktikumides järgmiste nululiikidega: Abies sibirica -siberi nulg A.concolor -hall nulg A.balsamea - palsaminulg A.fraseri - fraseri nulg A.holophylla - mandzuuria nulg A.koreana - korea nulg A.veitchii - jaapani nulg A.sachalinensis sahhalini nulg ning Abies alba'ga - (eneseharimise mõttes) Ühtekokku on nulgusid umbes 50 liiki. Nululiikidel esineb ka mõningaid sorte ja vorme, kuid mitte nii rohkelt, kui näiteks kuuseliikidel. 3.2. Perekond kuusk - Picea Ühtekokku kuulub kuuskede perekonda ca 45 liiki ning nad kõik esinevad põhjapoolkeral ning valdavalt mäestikes. Ka kuused on kõrged, korrapärase koonusja võraga puud ning enamik neist on ka suhteliselt varjutaluvad. Kasvukohanõuded on sarnased nulgudega, kuid siiski vajavad kuused nulgudest märksa enam valgust. Kuused kasvavad hästi parasniisketel
ning külmakindlad okaspuud. Tüve koor on sile, hallikas, nooremas eas läätsjate vaigumuhkudega (v.a. Abies lasiocarpa var. arizonica korginulg, millel on valkjashall elastne vaigumuhkudeta koor A. holophylla; A. homolepis). Vanemas eas koor osal liikidel lõheneb ja moodustub pikirõmeline või soomusjas korp. Okkad spiraalselt 1-kaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel (mõnedel liikidel ka pealküljel). © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 20 Võrsed siledad (v.a. Abies homolepis lühiokkaline nulg ja A. holophylla mandzuuria nulg). Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud. Kattesoomused on tugevalt
Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda. · Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel. · Võrsed siledad. · Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud. Kattesoomused on tugevalt arenenud, osal liikidel ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. · kasutatakse saematerjalina ehituses, sisetöödel ja kergkonstruktsioonideks, taaraks
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude
annaabi.ee 
