Kaasajal on lihtsamaks otse infrapunakiirgust mõõtvad elektroonsed mõõtevahendid, annavad täpsustaseme ca 0,1 oC. Puuduseks on tugev keskkonna mõju, st mõõtetulemus sõltub termomeetri kaugusest objektist. Kasutatakse ka kontaktanduriga termotakistiga või termopaariga termomeetreid. Täpsutase ca 0,3 o C. Puuduseks pinnakontakti mõjud, termotakistil anduri mittelineaarsus ja termopaaril vajadus saada nullpotentsiaali erinevus mõõdetavast temperatuurist. Pinna temperatuuri mõõtmise määramatuse komponentideks on: - termomeetrist, saab kalibreerimistunnistuselt liitmääramatusena uTERM =0,2 oC - mõõteriista kaugus objektist uDIST=0,12 - temperatuuri kadu ülekandumisel pinnalt andurile (kontaktanduri puhul) uSURF=0,22 oC - keskkonnatemperatuurist uENV=0,03. Liitmääramatus QuickTime and a decompressor
kuni 20 m ) · püstmaandurid Maandurid koosnevad elektroodist või elektroodide süsteemist. Elektroodiks võib olla: · ümarjuht (teras: Ø vähemalt 10 mm, vask: vähemalt 25 mm2) · kiudjuht (vask: vähemalt 25 mm2) · riba (teras: ristlõige vähemalt 90 mm2 , paksus vähemalt 3 mm) 63. Puute- ja sammupinge ühest ja mitmest elektroodist koostatud maanduri korral Joonis 5.18 Puute- ja sammupinge ühest elektroodist koosneva maanduri korral Pinge maanduri ja nullpotentsiaali vahel ehk maanduspinge avaldub valemiga U E = I E RE , kus IE on maandusvool (maavool) Ohutuse seisukohalt on oluline puutepinge. ligikaudselt loetakse, et Tegelik puutepinge ei tohi ületada standardis lubatud väärtust UTp UP UTp Puutepinget saab vähendada mitmest elektroodist koosneva maanduri abil. 64. Sädemikud Joonis 5.19 Sädemikud kuni 200 kVA trafodel (a) ja keskpingel (b) Sädemiku volt-sekund karakteristik peab olema madalam kui kaitstava isolatsiooni volt-
veerand pikkuse võrra ees. Seal, kus on pinge puhm on voolu sõlm ja vastupidi. Tegemist on seisva lainega. Voolu puhm on keske ja sõlmed otstes, pinge sõlm on keskel ja puhm otsades. 18. Kuidas saadakse sümmeetrilisest vibraatorist mittesümmeetriline? Sümmeetriliselt vibraatorilt eemaldatakse üks pool ja seejärel alles jäänud pool vibraatorist maandatakse. Sümmeetrilise vibraatori keskpunktis asub punkt nullpotentsiaaliga. Ühendades selle nullpotentsiaali omava pinnaga, ei muutu pinge jagunemine vibraatoris ja seega säiluvad ka vibra omadused. Koos sellega on juhtiv pind ekraaniks kahe vibra poole vahel ja muudab nad seepärast teineteisest elektriliselt sõltumatuks. Nii võib vibra alumise poole ära jätta, ühendades ülemise vibra osa juhtiva pinnaga. Vibra ülemise osa võnkuvad omadused säilivad, sest tema lahendumise ajal läheb vool juhtivasse pinda ja laadumisel väljub sellest
E Usis Uvälj C R2 Joon.1.18 transistori korral peab seega emitter olema baasi suhtes pingestatud negatiivselt ja kollektor positiivselt. Selleks, etläbi saada ühe pingeallikaga, anname emitterile nullpotentsiaali ühendades ta läbi takistuse RE maaga ja anname baasile pingejaguri R1-R2 abil positiivse pinge. Vältimaks baasi pinge muutsi baasi voolu muutustest, ühendatakse paralleelselt takistusega R2 kondensaator (joon.1.18). Lähtetööpunktiks vajalik pinge leitakse transistori sisendtunnusjoonelt. JFET (pn-nsiirdega) väljatransistor töötab teatavasti vaesustusreziimis ja ka formeeritud kanaliga F-MOS transistoril on enamkasutatav reziim vaesustusreziim.
sellest, et kui need voolud on lähedased, siis hakkab baasipinge muutuma koos sisendvoolu muutustega. ÜB lülituse korral tuleb tagada, et emittersiire oleks pingestatud sobival määral pärisuunas ja kollektorsiire vastusuunas. N-P-N transistori korral peab seega emitter olema baasi suhtes pingestatud negatiivselt ja kollektor positiivselt. Usis Uvälj RE R1 R2 RC VT C 56 JOONIS 4.17. Selleks, et läbi saada ühe pingeallikaga, anname emitterile nullpotentsiaali ühendades ta läbi takistuse R maaga ja anname baasile pingejaguri R -R abil positiivse pinge. E 1 2 Vältimaks baasi pinge muutsi baasi voolu muutustest, ühendatakse paralleelselt takistusega R kondensaator (joon.4.17). Lähtetööpunktiks vajalik pinge leitakse 2 transistori sisendtunnusjoonelt. 4.11. Transistori tööpunkti stabiliseerimine
1 R E Usis Uvälj C R2 JOONIS 4.17. Selleks, et läbi saada ühe pingeallikaga, anname emitterile nullpotentsiaali ühendades ta läbi takistuse RE maaga ja anname baasile pingejaguri R1-R2 abil positiivse pinge. Vältimaks baasi pinge muutsi baasi voolu muutustest, ühendatakse paralleelselt takistusega R2 kondensaator (joon.4.17). Lähtetööpunktiks vajalik pinge leitakse transistori sisendtunnusjoonelt. 4.11. Transistori tööpunkti stabiliseerimine Transistori fikseeritud tööpunkt vajab ka stabiliseerimist ja seda eelkõige bipolaartransistoride
annaabi.ee 
