kaartidel. Ekker –kasutatakse täisnurga väljamääramiseks. Laserskanner – erinevate objektide mõõdistamiseks. GPS-vastuvõtja – sellega saab märkida maha ülitäpselt koordinaate. 5) Nivelleerimiseks nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, s.o nullnivoopinnast. 6) Nivelliirid jaotatakse täpsuse järgi kõrgtäpsed(ν ≤ 10"), täpsed (ν ≤ 15") ja tehnilised nivelliirid (ν ≤ 45"). Konstruktsiooni järgi jaotatakse nad kompensaatoriga, elevatsioonikruviga ning diginivelliirideks. 7) Mere või ookeani keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega.
kaartidel. Ekker –kasutatakse täisnurga väljamääramiseks. Laserskanner – erinevate objektide mõõdistamiseks. GPS-vastuvõtja – sellega saab märkida maha ülitäpselt koordinaate. 5) Nivelleerimiseks nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, s.o nullnivoopinnast. 6) Nivelliirid jaotatakse täpsuse järgi kõrgtäpsed(ν ≤ 10"), täpsed (ν ≤ 15") ja tehnilised nivelliirid (ν ≤ 45"). Konstruktsiooni järgi jaotatakse nad kompensaatoriga, elevatsioonikruviga ning diginivelliirideks. 7) Mere või ookeani keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega.
3,7 1,9 Punkti A geodeetilised koordinaadid on: BA=BS+∆B″=58°10′+1′10″=58°11′10″, LA=LW+∆L″=27°20′+1′57″=27°21′57″. 3. Geodeetilised ja ristkoordinaadid määravad punkti plaanilise asukoha ellipsoidil või kaardil. Et Maa füüsilise pinna punktid asuvad kõrgemal nullnivoopinnast, on igale punktile tarvis määrata veel kolmas koordinaat − kaugus nivoopinnast mõõdetuna mööda loodijooont. Seda suurust nimetatakse punkti absoluutkõrguseks ehk altituudiks. Joonisel 2.4 on punkti O absoluutkõrgus tähistatud H O ja punkti P absoluutkõrgus H P . Punkti kõrguse võib määrata ka vabalt valitud nivoopinna suhtes. Sel juhul nimetatakse punkti kõrgust suvaliseks ehk suhteliseks kõrguseks. Joonisel 2.4. on punkti O suhteline kõrgus H OSuht
GPS -vastuvõtja 4. Mis on geoid ning kuidas seda määratakse ja milleks geoidi kasutatakse? 1 Geoidiks nimetatakse maailma ookeanide ja merede rahulikus seisus olevat veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla. Geoidi pind on absoluutkõrguste määramisel nullnivoopinnaks e. nivoopinnaks, mida kasutatakse nivelleerimisel. 5. Kuidas määratakse absoluutsed kõrgused? Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, mis on määratud paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati või mareograafi näitude alusel. Absoluutne kõrgus on seega nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. 6. Milliseid kõrgusmärke kasutatakse nivelleerimisel? Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke.
Paari sentimeetri täpsusega. Sel juhul saadakse geodeetiline kõrgus s.o kõrgus elipsoidi GRS-80 pinnast mööda normaali kuni mõõdetava punktini. Nivelleerimine on kas riiklik või insener-tehniline. Riikliku I, II, III klassi nivelleerimise eesmärk on riigi ühtse kõrgusvõrgu loomine. Insener-tehniline-tehakse projekteerimisele eelnevaid uurimistöid või tehakse kõrguslike märkimistöid ehitusel. 7. Kõrgusmärgid. Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, mis on määratud paljude aastate vaatluste põhjal veemõdulatti või mareograavi näitude alusel. Eestis absoluutse kõrgse aluseks on Kroonlinna veemõõdulatti nulli läbiv nivoopind – 1977a Balti kõrguste süsteem. Kõrgusmärgid – geomeetrilised märgid milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Reeper, seinamärk. Kõrgusmärgid moodustavad riikliku kõrgustiku