kõrval on ekspositsioonis tähtsal kohal kõrvalelatusalad, millel on olnud suur tähtsus piirkonna ajaloos.Saatse Seto Muuseumi logo kandev idee on pihlaka marjakobar, mis sümboliseerib ühe elutsükli lõppu selle küpsuses, mida on esemed muuseum.Igas marjas on mingi kogum erilaadseid museaale. Kokku moodustavad nad kobara ehk ekspositsiooni. Pihlakas kaitseb kogu seto kultuuri ja selle kogusid Saatse muuseumis, mis on nagu konsentratsioon Saatse nulga vaimsusest.See marjakobar on viiv enne seda, kui kõik muutub mälestuste mälestuseks. Läbi selle paikonna vaimsuse tõuseb kunagi jälle põrmust uus kultuur, milles on lahustunud kõige väärtuslikum minevikust.Pihlakas on see puu, millele Seto toetub.Tänapäeval elab suur osa setusid Tallinnas ja Tartus.Setude üldarv on ligi 10 tuhat. Setudel on oma päev see on Leelopäev ehk setode laulupidu. Leelopäev on pika traditsiooniga setode suursündmus nn. laulupidu, kuhu
Nii otsustatigi luua Seto Kuningriik. Kuningriik vajas aga kuningat. Kuninga verd ei teatud üheski suguvõsas olevat. Pealegi ei saa kuningatega mängida, sest ajaloos on teada, et harilikult võetakse vanal kuningal enne pea maha, kui uut valima hakatakse. Kuninga asemikku võib rahvas valida nii tihti, kui talle meeldib. Ja nii sündiski mõte valida rahva poolt kuninga Peko asemik Setomaa ülemsootska. Kogukonna nõudmine oli, et kuningriik ei oleks vaid ühe "nulga" või valla asi, vaid puudutaks kõiki setusid, seega muutuks ka Setu Kuningriigi pealinna koht. Esimest korda kuulutati Setu Kuningriik välja 1994. aastal Meremäe vallas Obinitsas, kirikupüha paasapäeva järgsel päeval 20. augustil. Ka 2. Setu Kuningriigi päev toimus 20. augustil Obinitsas, 1995. aastal. Järgmiste kuningriigipäevade ajaks määrati augustikuu esimene laupäev, koht aga kordamööda igas neljas praeguse Eesti Vabariigi Setu vallas
pit'ki,pi'kiz(pikne,pikse-isa),eesti välk(seotud ka valgusega),vadja jürü(müristamine,piksemürin),liivi bor'it(äike) 3)jumal:vadja jumala;väljendid:jumala jürü(müristamine),vepsa jumou;väljend:g'umalang'uru(pikne'jumala mürin') 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Kultust 'avastati' 19.sajandi lõpus mokroluga nulga külades Setomaa lääneosast.Varaseimad ülestähendused kultuse kohta on kirja pannud eestlased 1880-1890.aasatel.Kõik varasemad teated rõhutavad kultuse saladust ning raskusi selle kohta informatsiooni hankimisel.Peko pidustused toimusid kaks korda aastas:kevadel ja sügisel;kogukonna ühine varjatud ettevõtmine.Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning mida viidi külvi ajal põldudele.Pidustuste ajal paigutati
tähendust jumalaga, sest ta seostub müristamise, välkumise ja vikerkaarega. pikne oli "jumala mürin" ning vikerkaar kas "jumala hobune" või "jumalavöö", äiksetorm oli "jumala ilm" ja jumalaga seostus mõiste pikne " müristab ja välku lööb" 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko kultus avastati suhteliselt hiljuti, alles 19. sajandil Mokroluga nulga külades Setomaal, miks alles nii hilja? Peko sündmused olid salajased ja sellest ei räägitud, osa said võtta ainult kutsutud ning seda hoiti väga salajas, seetõttu on muuseumis ka ainult üks kuju, sest see oli äärmiselt salajane rituaal. Kultuse kohta esimesed ülestähendused on pärit luterlastelt. Peko võis olla viljakusjumal. Pidustused toimusid kaks korda aastas, sügisel ja kevadel, sügisel toimus peale viljavõttu ning kevadel peale külvi. Üritusel joodi õlut
annaabi.ee 
