Kevadisest haudest kooruvad mardikad taval juuli algul ja jätkavad küpsussööma korrapäratute, üksteisega lõikuvate käikudena. Talvituvad (juba septembrist) 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla. On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Männikärsakad Hylobius spp. kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas. Mardikate nukustaadiumist või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel poolel, kui öökülmi pole mõne päeva jooksul enam olnud. Eriti intensiivne on lendlus mai keskpaigast juuni keskpaigani. Lendluse ajal ja ennem munemist toimub nn. küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel, kus näritakse laikudena koort. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele
all ja kahjustatud puude raie oleks populatsiooni oluliselt vähendanud. Kuna metsade majandamine oli piiratud, kujunesid ühevanuselised, keerdmänni puistud, mis olid üraskite jaoks sobivas eas (suht. vanad). Puudus ka metsade mosaiiksus ja mitmekesisus. Männikärsakad Hylobius spp. On kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad. Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas. Mardikate nukustaadiumist või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel poolel, kui öökülmi pole mõne päeva jooksul enam olnud. Eriti intensiivne on lendlus mai keskpaigast juuni keskpaigani. Lendluse ajal ja enne munemist toimub nn. küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel, kus näritakse laikudena koort. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Nende puudumisel muneb ka vanematele kändudele, maas vedelevatele okaspuunottidele jne.
Vanematel puudel juurekael muutub jämedamaks kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike (pudelikujuliseks). Mädaniku algfaasis muutub hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on puit pisut sinakaslillaks, hiljem tekib vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi harilik männikärsakas. Mardikate nukustaadiumist punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis muutub ekstsentriliseks. või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. 11.2 Putukkahjurid esimesel poolel, kui öökülmi pole mõne päeva jooksul enam olnud. Eriti intensiivne ion lendlus 1) puude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks 3. Sanitaarraie - tehakse surnud ja surevate,
5. Metsale kasulikele lindudele (rästad, tihased, puukoristajad, kärbsenäpp jt.) soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine (pesakastid). 6. Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut. See on eriti oluline männikultuuride puhul. Männikärsakad Hylobius spp. On kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad. Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas. Mardikate nukustaadiumist või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel poolel, kui öökülmi pole mõne päeva jooksul enam olnud. eriti intensiivne on lendlus mai keskpaigast juuni keskpaigani. Lendluse ajal ja ennem munemist toimub nn. küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel, kus näritakse koort. Kahjustatud taimed jäävad kas kiratsema või hukkuvad, sõltuvalt kahjustuse ulatusest. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele
annaabi.ee 
