5) Amülaas- sülje valk (lagundab tärklise glükoosiks) Leia igale valgule ülesanne, mida ta täidab: 1) Lihaste valk - liikumisülesanne 2) Hemoglobiin transportülesanne 3) Rakumembraani valk ehituslik ülesanne 4) Valk, amülaas süljes ensümaatiline ülesanne 5) Keele limaskesta valk Retseptor ülesanne (võtab vastu ärritusi) 6) Antikeha Kaitse ülesanne 7) Munavalge regulatoorne ülesanne 8) Insuliin Ensümaatiline ülesanne Nukleiinhapped Nukleus ladina k. Tuum DNA- Kromosoomis (46) GEEN= DNA lõik, mis sisaldab mingit pärilikku infot DNA monomeerideks on nukleotiidid: A, T, C, G DNA molekul koosneb kahest ahelast BIHEELIKS 1943.a avastati dna molekuli ehitus Watson ja Crick DNA tähtsus: Sisaldab pärilikku infot ja annab info järglastele edasi RNA-s on T nukleotiidi asemel U RNA ülesanne on pärilikku info realiseerimine, toimub valkude sünteesimine RNA kolm tüüpi: 1)mRNA Informatsiooni RNA 2)tRNA Transport RNA
hernestes, munas ja kalas. Asendamatud aminohappeid on (8): Isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, valiin. Valgumolekul koosneb peptiinsidemest ja aminohapetest. Valkude seedimiseks on vaja peptiinsidemed lõhkuda, milleks magu toodab seeede ensüümi nimega PEPSIIN(vajalikud tingimused on: maohape, 37temp). 4. Nukleiinhapped (DNA,RNA) DNA(desoksüribonukleiinhape, ladina k. On tuum=nukleus) DNA on (BIO)polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukeitiidid. Nukleotiidid: A(adeniin), T(tümiin), C(tsütoniin) ja G(guaniin). Klomentaarsus: A-T, C-G,T-A, G-C. DNA lõik on GEEN. DNA molekul asub kromosoomi sees. Kromosoomid on rakutuumas. DNA tähtsus päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. DNA molekuli ja struktuur avastati 1953-ndal aastal J.Watsoni ja Fr. Cricki poolt
Ajuripatsil on kaks sagarat, kolmas ehk vahesagar on inimesel väga tagasihoidlikul arenenud, teised on eesmine ja tagasagar. Hüpofüüsi tagasagara hormoone sünteesitakse hüpotaalamuses. Nad sealt hüpotaalamusest laskuvad piki hüpofüüsi vart tagasagarasse. Varres kulgevad taksonid. Aksonite keha on hüpotaalamuses, seal sünteesitakse tagasagara jaoks kahte hormooni: antidiureetiline (ATH) ja oksütotsioon (soodustab sünnitust ja piima väljutamist). Neis kahes tuumas sünteesitakse: nukleus supraobtius tuum, n. paraventrieularis tuum. Liberiinid ja satiinid (pidurdavad) Häired, mis tekivad kahjustusel (räägivad kõige paremini funktsioonist). On seotud lihaste toonuse ja koordinatsiooniga. Ataksia liigutuste koordinatsiooni häiret. Liigutused on kohmakad, ei ole sujuvad. Astaasia pea ja jäsemete värisemine Asteenia lihaste kiire väsimine. Atoonia lihaste toonuse langus 9. Peaaju närvid ja nende funktsioonid LISA LEHEL!!! 10. Suuraju koor ja selle keskused
Prolaktiin ja kasvuhormoon on kokku efektoorsed hormoonid (ei mõjuta sisesekretoorset nääret) Statiinid- ei ole nii palju, et iga jaoks oleks oma statiin 1. Stomatostatiin (SS)- tekib paljudes kohtades, pärsib kasvuhormoni produktsiooni, pärsib ka kilpnäärme hormoonide teket. 2. Dopamiin (DA)- prolaktiini inhibeerib hormoon. Tagasagara ehk neurohüpofüüsi hormoonid Erienevus eessagarast on selles, et tagasagara hormoone produtseeritakse hüpotaalamuses- nukleus supraoptcus ja paraventricularis. Kaks hormooni, mida hüpotaalamuses produtseeritakse ja mis lähevad tagasagarasse- ADH ja oksütotsiin. ADH antidiureetiline hormoon. 2 põhitoimet: · Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib
Prolaktiin ja kasvuhormoon on kokku efektoorsed hormoonid (ei mõjuta sisesekretoorset nääret) Statiinid- ei ole nii palju, et iga jaoks oleks oma statiin 1. Stomatostatiin (SS)- tekib paljudes kohtades, pärsib kasvuhormoni produktsiooni, pärsin ka kilpnäärme hormoonide teket. 2. Dopamiin (DA)- prolaktiini inhibeerib hormoon. Tagasagara ehk neurohüpofüüsi hormoonid Erienevus eessagarast on selles, et tagasagara hormoone produtseeritakse hüpotaalamuses- nukleus supraoptcus ja paraventricularis. Kaks hormooni, mida hüpotaalamuses produtseeritakse ja mis lähevad tagasagarasse- ADH ja oksütotsiin. ADH antidiureetiline hormoon. 2 põhitoimet: · Mõjutab neerudes nefroni kogumistorukestest uriini tagasiimendumist verre. ADH mõjul kogumistorukeste seintes olevad kanalikesed avanevad, esmasuriin, mida on vähe alles, läheb viimasena läbi torukeste seina epiteelirakkude verre. ADHd tekib
Seda rakukesta omadust nimetatakse poolläbilaskvuseks või selektiivseks läbitavuseks. Vesi ja vees lahustunud teatud ained, nagu hapnik ja süsinikdioksiid, läbivad membraani oma väikese molekuli tõttu takistamatult. Samuti laseb membraan läbi enamiku rasvlahustuvaid aineid. Seetõttu seovad mõned ained end kandemolekulidega, mis muudavad need ained rasvas lahustuvateks ja võimaldavad neil rakku siseneda. Rakutuum ehk nukleus on iga raku keskus. Tuum vastutab selle eest, et rakk saaks täita oma ülesandeid. Peale selle sisaldab tuum inimese pärilikkusainet, mis raku jagunemise korral uutele rakkudele edasi antakse. Rakutuuma sisemuses asuvad kromosoomid, inimese pärilikkuse kandjad. Nukleus – tuum, rakutuum Kromosoomid – pärilikkuse kandjad Igas rakus on 46 paari kromosoome, millest 23 on pärit emalt ja 23 isalt. Need kromosoomid jagunevad 22 paariks autosoomideks ja üheks heterosoomide paariks
annaabi.ee 
