teisane e. sekundaarstruktuur kolmandane e. tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiitahelas kokkukägardumisel keraks kvarternaatstruktuur Biofunktsioonid: 1. katalüütiline funktsioon (kõik ensüümid on valgud) 2. struktuurne funktsioon (nahas, kõõlustes, küüntes) 3. transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) 4. kaitsefunktsioon (kattevalgud, antikehad) 5. mürgid (mao- ja putukamürgid on valgulise koostisega) 4. DNA desoksüribonukleiinhape Nukleotiit koosneb pentoosist+lämmastikhappest+forforhappejäägist. Lämmastikaluseid on 4 tüüpi: A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin, T-tümiin. Struktuur: primaarstruktuur nukleotiidide hulk ja järjestus polünukleotiidahelas DNA molekul koosneb 2 ahelast ja püsimise aluseks on vastavusprintsiip sekundaarstruktuur DNA on rakutuumas, plastiidides, mitokondrites, põhiline kromosoomide ehitusmaterjal. DNA ülesandeks on päriliku info säilitamine ja edasikandmine
RNA- ribonukleiinhape a. Riboos b.menomer, nibonukletiit c. AGCU d) bioaktiivsed ained, väga väike kogus muudab AV: 1) hormoonid 2)vitamiinid 3) ensüümid e biokatolüsaatorid. MÕISTED! ATP- mis on kõikides biokeemilistes reaktsioonides energijakandjaks. Peptiitside- moodustub 1 anionhappeanionrühma ja 2 anionhappe kaarboksüül rühma vahel. Geen- DNA lõik, mis sisaldab informatsiooni ühe RNA sünteesiks. Nukleiinhapped- biopolümerid, mille monomeriks on nukleotiit. Transkriptsioon- maha kirjutamine DNA-lt informatsiooni ülekandmine RNA-le. Vastavus e komplementaarsus. Biheeliks- sekuntaarne struktuur, hoiab koos vesinik side. DNA RNA Adeniin ---;--- G- guaniin. ---:--- C tsütosiin ---:--- T- tümiin U- uratsiil DNA PUHUL: A-T T-A G-C C-G DNA-st RNA-ks : DNA: -A-A-C-G-T-T-T- RNA: U-U-G-C-A-A-A Replikatsioon e DNA biheeliksi 2 kordistamine. RNA 3 erinevat tüüpi: mRNA- informatsiooni RNA
G guamiin C tsütosiin · Fosforhappejääk : inimesed u. 990 mm u. 3 mld. Paari (nukleotiidid) DNA molekuli struktuurid 1) Prim.str nukleotiidide (-jääkide) järjekord DNA ahelas. 2) Sekundaar str. biheeliks kaks primaarstr. Nukleotiidi ahelat on teineteise ümber keerdunud 3) Kehtib KOMPLEMENTAARSUS- Lämmastik alused moodustavad teineteisega ruumiliselt sobivaid paare. 4) RNA ribonnukletiinhape RNA nukleotiit koosneb: 1. Monosahhariid (riboos: 5 süsinikku) 2. Lämmastiku alus: a. A adeliin b. G guamiin c. C tsüosiin d. 7U uratsiil 3. Fosfaat rühm (P) RNA molekuli ehitus: · Enamasti ainult primaar struktuur nukleotiidide (jääkide) järjekord ahelas · Nt. AAUUGCUACC · Erand: transpordi RNA (omab osalist skundaarne struktuur) nim. Ristikulehe kujuline i. A=U ii. G=C
1 DNA struktuur dsDna tüübid - B-konformatsioon – kõige tavalisem - A-konformatsioon - Z-konformatsioon DNA hulk rakus - 15% - DNA hulk pole määrav DNA seotud valkudega - Histoonid 16% - H1, H2a, H2b, H3, H4 Spiraali ja heeliksi vahe – spiraal on tasapinnaline, heeliks on niidid keritud, ei saa lahti tõmmata DNA struktuur - DNA koosneb nukleotiitidest - Nukleotiit koosneb suhkrust (riboos)(suhkru küljes on lämmastikalused, teises otsas on fosfaat, mis annab energiat), fosfaadist, lämmastikhapetest - DNA ahelal on 2 otsa - Inimesel on 46 kromosoomi. DNA on ka mitokondrites – mitokondrid lähevad edasi järglastele Lineaarne nukleotiidiahel - Keemiline side ühe nukleotiidi fosfaadi ja teise nukleotiidi suhkru vahel - N-alus ei osale ahelas, ta suhkru küljes
annaabi.ee 
