DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. DNA replikatsioon toimub iga kord enne raku jagunemist rakutuumas vastava ensüümi osalusel. Tema ülesanne on sünteesida DNAd. Mõjutegurid on ensüümid. Transkriptsioon on RNA süntees DNA alusel Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. geenmutatsioonid mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNAs muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. genoommutatsioonid muutub isendi terve karüotüüp kas siis mõne kromosoomi lisandumisega või kadumisega, võimalik on ka kromosoomide liitumine või mitmeks jagunemine.
komplimentaarne RNA molekul) (transkriptsiooni toimumiseks peab ensüüm ühinema DNA promootorpiirkonnaga. Seda võib takiststada repressorvalk, millel on sama seostumiskoht. Kui repressor vabastab promootori, algab RNA süntees uuesti) TRANSLATSIOON (3.) valgu süntees. mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel DNA RNA A -------- U T -------- A G -------- C C --------- G Vastavalt avaldumisele eristatakse nelja gruppi geene: 1) geenid, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes : nendelt geenidelt sünteesitavaid RNA ja valgu molekule on kogu aeg vaja kõigis rakkudes. Siia gruppi kuuluvad nt rRNA ja tRNA geenid ning mitmete ensüümide geenid 2) geenid, mis avalduvad ainult ühe kindla koe rakkudes : nendega seostuvad vastavale
migratsiooni kohta. Geneetiline programm juhib närviraku kasvamist ja uhendumist muude rakkudega. Mida tähendab translatsioon, kus see toimub ning miks see vajalik on? Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. 8. HORMOONID. Kus toodetakse hormoone? Mille jaoks on hormoonid vajalikud? Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ja transporditakse verega toimimiskohtadesse. Hormoonid reguleerivad organismi talitust ja protsesse. Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust. Kuidas hormoonid käitumist mõjutavad? Mingi hormooni üle- või alatootmine toob
rakku isoleeritud DNA abil. Transformatsioon võib toimuda ka looduslikes tingimustes. Sel juhul kandub elusrakkudesse surnud rakkudest vabanenud DNA. Transkriptsioon ümberkirjutamine, DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Translatsioon mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. (RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel.) Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. 2. Initsiatsioon prokarüootidel: transkriptsioon algab sellega, et protsessi läbiviiv ensüüm RNA polümeraas kinnitub struktuurgeenide ees asuvas promootoris sisalduvatele transkriptsiooni algussignaalidele. RNA polümeraas ei vaja transkriptsiooni initsiatsiooniks praimerjärjestust nagu seda vajas DNA polümeraas. Promootori piirkonnas, 10np transkriptsiooni alguspunktist eespool, on kindel järjestus TATAAT -, mis on tuntud Pribnow box'i nime all
Geneetiline kood. Geneetiline kood- on vastavus, kus mRNA kolm järjestikust nukleotiidi (st. koodon) määravad ära ühe aminohappe paigutuse valgu molekulis. Geneetiline kood on unuversaalne ja omane kõikidele orgasmidele Maal. Translatsioon, tRNAde ja ribosoomide ehitus. Translatsioon- valgu süntees ribosoomides. Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk lihtsamalt öeldes valgu süntees. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel. Tänaseks on teada paljude tuhandete tRNA molekulide primaarstruktuur väga pajudes eri liikidest. Kõigi tuntud tRNA molekulide ruumiline struktuur on sarnane nii sekudaar- kui tetsiaarstruktuuri tasemel. tRNA molekulide pikkus varieerub tavaliselt 74-92 nukleotiidini, kuigi üksikud erandid on mõnevõrra lühemad või pikemad. tRNA nukleotiidid on nummerdatud ühtse nomenklatuuri alusel, esimene nukleotiid on 5’ otsas.
annaabi.ee 
