- magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s) ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. - Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid - süsihappegaas-lahustub ja muutub karbonaatiooniks ( läheb kopsudest verre ) - fosfaatrühmad on nukleiinide ja fosfolipiidide põhikoostised ( leidub rakumembraanis ) - joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks ( leidub kilpnäärmes - veres esineb soolasid ( leidub maomahlas ) saab vee kaudu - floor on vajalik hammaste jaoks
DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere. DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? A=U ja C=G ning T=A 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohaped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse desoksüribonukleiinhapet (DNA), mille monomeeriks on desoksüribonukleotiid ja ribonukleiinhapet (RNA), mille monomeeriks on ribonukleotiid. DNA on moodustunud desoksüriboosist, lämmastikalusest (adeniin, tümiin, tsütosiin, guaniin) ja fosfaatrühmast.
Kõik elusolendid on koosnevad polümeeridest. Mõned organismides olevatest orgaanilistest molekulidest on väikesed ning lihtsa ehitusega, omades ainult ühte mõnedest funktsioonaalrühmadest. Teised molekulid aga, eriti need millel on struktuurne roll või need, mis hoiavad endas geneetilist informatsiooni, on makromolekulid. Paljudel juhtudel on nendeks makromolekulideks polümeerid. Näiteks süsivesikud, mis on tavaliste suhkrute polümeerid või nukleiinide ja aminohapete polümeerideks olevad proteiinid. Sinna hulka kuuluvad veel ka näiteks DNA ja RNA, mis sisaldavad meie geneetilist informatsiooni, kuid on samas ka nukleotiidide polümeeriks. Puud ja taimed on tselluloosi polümeerist. See on see sitke osa, mida võib leida koorest ja vartest. Suled, karvad, juuksed ja küüned on kõik kerantiinist, mis on samuti polümeer. Polümeerid moodustavad ka sünteetiliste kiudude, kummide ja plastiku aluse. Kõik
5. Kirjeldage RNA monomeeri ehitust. - DNA monomeer koosneb riboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. 6. Võrrelge RNA ja DNA monomeere. - DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. 7. Kuidas avaldub komplementaarsus RNA molekulis? - A=U ja C=G ning T=A. 8. Mis funktsioone täidavad rakus RNA molekulid? - mRNA on infokandja RNA, tRNA on transpordi RNA ja rRNA on ribosoomides olev RNA. Infokandja RNA on see, mis loeb DNA'st õige nukleiinide järjestuse ja viib selle ribosoomidesse, kus tehakse selle info aluse valke. Aminohapped toob kohale tRNA. rRNA moodustab ribosoomid. Kordmaine. 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisesse. V. (Peamiselt) 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. Õ. 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. V. (Tärklist) 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel
annaabi.ee 
