Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub see klorofülli koostisse. Raua aatomid esinevad erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. ORGAANILISED AINED Lisaks sahhariididele, valkudele, nukleiinhapetele ja lipiididele kuuluvad biomolekulide hulka ka näiteks vitamiinid, aminohapped ja nukleotiidid. Põhilisteks bioaktiivseteka aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid: süsivesikud. Koostises vesinik, süsinik, hapnik. Jagunevad mono, oligo ja polüsahhariidideks. Esimesi kahte nimetatakse magusa maitse tõttu ka suhkruteks. Monosahhariidid süsiniku aatomite arv 36. Nt.Riboos, desüksoriboos (kuuluvad nukleiinhapete koostisse);
Organismide koostisse kuuluvateks põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine- ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulideks nimetatakse orgaanilisi ühendeid, mis moodustuvad elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapetele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt.). Mõnikord käsitletakse biomolekulide all eraldi veel bioaktiivseid aineid. Need on ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ja reguleerivad nende elutalitlusi (põhilised: ensüümid, vitamiinid ja hormoonid). 4. Süsivesikud, nende jaotus, omadused ja tähtsus organismis.
17. Miks hoitakse söötmeplaate pärast söötme tardumist ümberpööratult (põhi ülespoole?) Kondentsvee tekkimise vältimiseks. 18. Miks autoklaavitakse agar ekstreemsete pH-dega söötmete jaoks eraldi? Alla pH 5,5 agar hüdrolüüsub ja ei tardu pärast steriilimist. Vajaliku pH-ga sööde ja vesiagar (steriilitakse dest vesi + agar) segatakse pärast steriilimist kokku. 19. Missugused raku surma esilekutsuvad tegurid mõjuvad raku seinale, plasmamembraanile, valkudele ja nukleiinhapetele? fenool (rakukest, tsütoplasmamembraan, denatureerib valke), alkohol (tsütoplasmamembraan, denatureerib valke, ei hävita endospoore). 20. Missugune termiline steriilimisviis on kõige efektiivsem? Miks? Märgkuumus on efektiivsem kui kuivkuumus. Kõige efektiivsem on autoklaavimine, kuna ei ole nii aeganõudev ja on lihtsasti kasutatav. Bakteritsiidne toime ja ta hävitab endospoorid. 21. Kas toiduainete pastöriseerimine tagab steriilsuse ja miks toiduaineid pastöriseeritakse?
20-aminohappelisse järjestusse valkude primaarstruktuuris. Mõistetavaks sai ka geenmutatsioonide olemus -- nukleotiidse järjestuse mingi muutus geeni piirides -- ning see, et iga geen võib alluda arvukatele erinevatele mutatsioonidele ja anda rohkesti erinevaid alleele.F. Crick formuleeris 1958. a. molekulaargeneetika ühe keskse teoreetilise printsiibina nn 'molekulaarbioloogia tsentraaldogma', mille kohaselt geneetilise info ülekanne matriitssünteesidel võib toimuda nukleiinhapetelt nukleiinhapetele ja nukleiinhapetelt valkudele, kuid mitte valkudelt valkudele ega valkudelt nukleiinhapetele (st matriitsideks struktuurse info ülekandel võivad olla üksnes nukleiinhapped). See postulaat paneb pärilikkuse olemuse molekulaarsel tasemel keelu omandatud tunnuste pärandumise võimalusele. 3.Geneetika peamised meetodid. Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuvate biokeemiliste reaktsioonide ja valgusünteesi geneetilist determineeritust ning rakutuumas paiknevate nukleiinhapete
Biomolekulide a1l m6istetakse orgaanilisi uhen- vad rihendid, mis juba vdikestes kontsentrat- deid, mis moodustuvad organismide etrutegevu- sioonides m6jutavad organismide ainevahetust se tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, ning reguleerivad nende elutalitlusi. Pdhilisteks ZC F.-- valkudele ja nukleiinhapetele kuuluvad bio- bioaktiivseteks aineteks on ensiiiimid, vitamii- koos::=. moiekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed nid ja hormoonid. Enamik neist kuulub valku- orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, de ja lipiidide hulka, kuid bioaktiivse toimega SE S':: :: vitamiinid jt.). Monikord kiisitletakse biomole- on veel mitmed teised orgaanilised rihendid - aatc-::
mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis replitseerub kui obligatoorne bakteriraku sisene parasiit. Ekstratsellulaarselt paiknevad faagi partiklid on metaboolselt inaktiivsed, koosnedes põhimõtteliselt valkudest ja DNA-st või RNA-st (mõlemaid korraga mitte!). Valgud moodustavad protektiivse kesta nukleiinhapetele (kapsiid). Genoomi suurus varieerub 2-200 kbp, dsDNA või ss DNA/RNA. Kannab faagi replikatsiooniks vajalikku infot, samuti kapsiidi valkude sünteesiks ja faagi montaaziks vajalike valkude kohta käivat infot. Faagide omadused § Virulentne faag - replikatsioon bakterirakus põhjustab viimase hävimise (lüüsi). § Tempereeritud ehk mõõdukas faag - bakterirakkude nakatumisel võib olla kaks tulemi - lüüs või lüsogeenia. Lüsogeenia on
annaabi.ee 
