Niisketes kohtades kasvavad kõrkjad ja load olid lastele väga heaks mänguasjamaterjaliks. Kõige lihtsam oli teha parti. Kõrkjavars keerati ovaalse spiraalina kokku- nii saadi pardi keha. Seesmine kõrkjaots murti üles pardi kaelaks ja peaks, välimine ots kinnitati puutikuga keha välisküljele. Et pea õiges asendis püsiks, siis pisteti teine puutikk läbi pea ja kaela. Lugadest ja kõrkjavartest tegid tüdrukud veel rosetitaolisi kõrkmeroose enda ja nukkud ehtimiseks. Kes viitsis, punus kõrkjatest palmikuid ja õmbles need niidiga kokku nukutekkideks, korvikesteks ja kübarateks. Vigurmänguasjad Lapsed on mänginud ka mitmesuguste osavust ja taipu nõudvate mänguasjadega nagu mustlaslukk; tohukuubik; kassimärss; kannuskõre; viruväravad ja traadist Enamus vigureid koosnes vigurid. U- kujulisest traadist, mille mõlemad otsad olid
kuid tüdrukud roosat ning nukke. See omakorda mõjutab laste tuleviku, kelleks nad saavad ning milline on nende positsioon ühiskonnas. Nii võibki juhtuda, et normaaluseks on see kui naine istub kodus, koristab ning tegeleb lastega, samal ajal kui mees on perekonna toitja ning teenib raha. (Dinella, Weisgram 2018) Mänguasjapoe vaatlusest tuli välja, et sooline rõhumine on vägagi tugev. Koheselt kui poodi sisse astuda, on märgata suur roosa osakond, kus on igasugused nukkud, barbide, printsessid jne. Terve see maailm oli väga roosa ning ma ei kujutaks ettegi, et ükski poiss laps julgeks selle ligidale astuda, ilma et teda peetaks imelikuks. Poiste osakond oli jällegi mitme värviline, kuid kasutusel olid ikkagi pigem tumedamad, tugevamad toonid. Sealt võis leida igasuguseid autosid, roboteid, sõjatehnikat ning kangelasi. Leidus ka mänguasju mis olid väga neutraalsed. Näiteks beebide mänguasjad, harivad mängud ning loomade kujukesed
hetke s e i s u st . Kunstikogu sisalda b maal e , graafikat, skulptuure, kost üü m e , plakateid, mak ette . Muuseumi filiaal e e sti lavastaja ja näitleja Andre s särevi (1902 1970) kortermuu s e u m oli Anna ja Andre s e koduk s aastail 1938 1980 . Per ek o n n al e kuulunud se e m e d on ka muu s e u mi s säilitanud kodu s e õhkkonn a .S eintel on teatrite e m ali s e d näitus e d , laps e d saav ad m ängid a nukkud e g a , proovida tetrikost üü m e , kübaraid ning parukaid . Gustav Ernesaks saab sellel aastal 12. dets e m b ril saja aasta s e k s . Te m a auks on tehtud suur näitus muu s e u mi s . Ta (12. dets e m b e r 1908 Perila Raa siku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn ) oli e e sti helilooja ja koorijuht . Lõpeta s Tallinna Kons e rv atooriu mi 1931
mängides nendega. Helmer ei mõista. Nora seletab, et ta kui lihtsalt vahetas nukkuna omanike Papa majast Torvaldi majja kes kõik oma maitse järgi korraldas. Ühesõnaga Torvlad ja Papa on süüdi, et Norast midagi pole saanud. Helmer reageerib sõimuga- kui tänamatu ja mõistmatu sa oled, ta arvas, et Nora on õnnelik. Kuid Nora vastab, et ei ootagi, et Helmer mõistaks, nende kodu on kui nukkumaja, tema on Torvaldi nukk ja team nukkud on lapsed. Helmer lausub, et selles on ivake tõde, ehki liialdatud aga nüüd olgu mängimise aeg läbi ja algaku kasvatamise aeg. Nora ei mõista kelle kasvatamine. Helmer ütleb, et nii Nora kui Laste. Nora kritiseerib ennast ja Torvaldit kui ütleb, et Torvald pole mees temast naist kasvatama ja samamoodi tema lapsi. Helmer kohkub kuid Nora kainelt tuletab meelde, et just tükk aega tagasi ei oleks Torvald talle toda ülesannet usaldanud kuna eit ule sellega toime
annaabi.ee 
