net/uploads/aafrika/p1010530.jpg/ Kivikõrbed Maapind on kaetud jämedama kivimmaterjaliga, mis on pärit vanade mägede kulumisprotsessidest. Mullad on väga omapärased neis leiduva kipsihorisondi tõttu. Orgaanilise elu poolest on kivikõrbed vaesed. Seda kõrbetüüpi iseloomustavad pujud ja kipsilembesed taimed. Sademete tõttu ei varja hõre taimestik midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. Tavaliselt paiknevad kivikõrbed mäestike jalamil, tüüpilised kivikõrbed asuvad näiteks Mongoolias Kivikõrbed Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm, millest täituvad jõesängid ning tekivad käredavoolulised ojad. Võimsad vooluveed kujundavad maastikku kandes kivisid endaga kaasa ning uuristades aluspinda. Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride
Üksikutel aastatel on nende sademetehulk niivõrd tühine, et taimede arenemiseks pole neil mingisugust praktilist tähtsust. Liivakõrbetes on aasta ringi palav. Kivikõrb on kõige levinum kõrbe liik. Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke. Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga lõheneda. Seenkaljusid leidub mitmesuguse kuju ja suurusega. Neil kõigil on aga kübarataoline ülemine osa, mis toetub alt ahenevale jalale. Selline kuju tekib sellepärast, et tuul ei
turtsub. Niinimetatud nahkogad mõlemal pool suud paisuvad punasteks lestmeteks. 5. Iseloomusta eri tüüpi kõrbeid ja too näiteid, kus nad asuvad. Kivikõrb Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke.Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm, millest täituvad jõesängid ning tekivad käredavoolulised ojad. Võimsad vooluveed kujundavad maastikku kandes kivisid endaga kaasa ning uuristades aluspinda.Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga lõheneda
Eesti liivad kuuluvad uhteliivade hulka. Liiva kasutatakse: mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaat-telliste valmistamisel, jne. 63 Ehitusliiv on sõmer materjal, mille tera jämedus on 0,125...4,0 mm (ENi järgi). Kruusad. Kruusad jagunevad tekkimise järgi: mäekruusad – seda nimetatakse ka looduslikuks killustikuks, sest kruusaterad terad on nukilised; uhtekruusad – terad on vee toimel lihvitud siledaks; moreenkruusad – on tekkinud mannerjää tegevuse tulemusena. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka. Liiva ja kruusa looduslikku segu nimetatakse kruusliivaks. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamus kuulub kruusliivade hulka. Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega teri, palju on selles suuri kive. Ehituskruus on sõmer materjal, mille terade jämedus on 4...64 mm.
annaabi.ee 
