ja surub kokku vedru 49, milline tasakaalustab sülfooni poolt klapile 59 rakendatava jõu. Ülelaadimisõhu rõhu vähenemine vähendab sülfooni poolt rakendatavat jõudu ja klapp 59 laskub allapoole vedru 49 jõul vähendades seega õli läbivoolu andurist. Surve kolvi 48 all tõuseb, kolb surutakse üles ja koos temaga ka nukk 47. Ülelaadimisõhu rõhu suurenemisel toimub vastupidine protsess ja kolb koos nukiga liigub alla. Seega anduri kolvi 48 asend ja ka profiilse nuki 47 asend määratakse üheselt ülelaadimisõhu rõhuga. Omakorda ühendushoova 54 asend määratakse üheltpoolt anduri nukiga 47 (st ülelaadimisõhu rõhuga) ja teiselt poolt jõuservomootori varre asendiga st kütuse sissepritse kogusega mootorisse. Profiilse nuki 47 asend määrab maksimaalselt võimaliku kütuse etteande. Etteantud pöörlemissageduse suurendamisel
· Üle puistatud ookri e punamulla kihiga · Haudades on palju ripatseid pmst looma hammastest · Kaasa pandud tööriistu. Tööriistad: · Valmistatud kivist lust ja sarvest ning ka puust. · Tulekivi-kasutati lõikamistöödeks ja ka kvarstitükke. · Kõõvitsad-terava servaga pikerguse või ümara kujuga tööriistad, kasutati loomnahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu- ja puitesemete pinna tasandamiseks jne. · Uuritsad-esileulatuva tugeva nukiga-töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. · Pistikteralised tööriistad-väikesed teravad kivilaastud, mis kinnitati spetsiaalse kitiga luueseme serva õõnestatud soone sisse. · Tulekivist toksiti välja nooleotsi. · Kivikirved-(kristalsetest kivimitest)-olid ebakorrapärased ja konarliste pindadega ning lihvitud vaid teraosalt. Neil polnud silmaaike ja varre külge kinnitati rihmade abil.
reguleerimiseks ja nende piirkond on 55-65, 60-70, 70-80. Täpsus +-3-5. Otsetoimega rõhuregulaator P- regulaator hoiab konstantset rõhku peale klapi. Kui rõhk objektis suureneb selle mõjul membraan läheb alla ja klapid suletakse, suruõhu sissetulek väheneb ja samuti rõhk väheneb. I- regulaator hoiab konstantset rõhku enne klappe. Staatiline viga puudub Otsetoimega nivoo regulaator Kui nivoo väheneb siis nukiga 2 paigutatakse kang 3 ülespoole ja varda 4 kaudu kang 5 paigutatakse alla ja nuki 6 ja kangi 7 abil klapid avatakse rohkem, see on P- regulaator. Kulu regulaator Ahendus seadmel tekib rõhulang P mis sõltub aine kulust Q. See rõhulang mõjub membraanile mis paigutab klapi ümber. Etteantud kulu suurus pannakse paika vedru pingega. Kui kulu suureneb siis P1 suureneb, P2 väheneb selle mõjul membraan läheb alla klapp rohkem suletakse ja sellest kulu väheneb.
reguleerimiseks ja nende piirkond on 55-65, 60-70, 70-80. Täpsus +-3-5. Otsetoimega rõhuregulaator P- regulaator hoiab konstantset rõhku peale klapi. Kui rõhk objektis suureneb selle mõjul membraan läheb alla ja klapid suletakse, suruõhu sissetulek väheneb ja samuti rõhk väheneb. I- regulaator hoiab konstantset rõhku enne klappe. Staatiline viga puudub Otsetoimega nivoo regulaator Kui nivoo väheneb siis nukiga 2 paigutatakse kang 3 ülespoole ja varda 4 kaudu kang 5 paigutatakse alla ja nuki 6 ja kangi 7 abil klapid avatakse rohkem, see on P- regulaator. Kulu regulaator Ahendus seadmel tekib rõhulang P mis sõltub aine kulust Q. See rõhulang mõjub membraanile mis paigutab klapi ümber. Etteantud kulu suurus pannakse paika vedru pingega. Kui kulu suureneb siis P1 suureneb, P2 väheneb selle mõjul membraan läheb alla klapp rohkem suletakse ja sellest kulu väheneb.
kolle. o Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust. o Kivimitest kasutati kõige rohkem tulekivi, kuna seda leidus eestis vähe siis kasutati kvartsitükke. o Kõõvits- terava servaga, pikerguse või ümara kujuga tööriist, mida kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu ja puitesemete pinna tasandamiseks jne. o Uurits- esileulatuva tugeva nukiga abil töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. o Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati kristallseid kivimeid, mida töödeldi lihvimise teel. o Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosast. o Tablad- väiksemad kivikirved mis varretati vahel isegi eriliste sarvesdest kirvepeade abil.
on mootorratastel mitmesugu- misel on asjakäik vastupidine. Nii saab eelsüütenurka sed valgustid ning signaalseadised. Siia kuuluvad esi- ja reguleerida 8... 39° piires. Alusplaadi 7 nukile toetuv tagalatern, gabariidilatern (külghaagisel), heli- ja valgus- keerdvedru 9 püüab plaati hoida varase süüte asendis. signaalseadised ning nende lülitid ja kaitsmed. Nukiga ühendatud trossi 10 abil, mida paneb liikuma rooli- Esilatern peab sõiduteed valgustama 30 . . . 100 m peale. kangi vasaku käepideme juures asuv link 12, saab alus- Ta koosneb kerest, optilisest elemendist ja selle hoidik- plaati viia hilisema süüte asendisse. ehisvorust (joon. 61). Laterna kere on tilgakujuline või
annaabi.ee 
