Kuigi vangis viibides oli ta mitu korda olnud hulluksminemise äärel, siis koju saabununa oli ta täie mõistuse juures. Vähemalt niipalju terve kui ta pärast üheksa aastat kestnud üksikvangistust olla sai. Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli. Ta jätkas sealt, kus ta pea kümme aastat tagasi lõpetanud oli. Mingi sisemine jõud sundis teda selleks ning ta ei loobunud kirjutamisest, vaatamata suhteliselt suurele ohule saada avastatud tsaari nuhkide poolt. Von Bock otsustas Eestist põgeneda ja leida rahu mujal, kuid viimasel hetkel ta sellest kavatsusest loobus. Ta tajus, et mõju Vene impeeriumile on suurem, kui ta jääb paigale. Ta riskis enesehävitusega, sest kui ta oleks tabatud, siis arvatavasti oleks karistuseks olnud surm või piinamine. Ta otsustas jääda ,,raudnaelaks impeeriumi ihusse". Keisri nuhid ümbritsesid teda endiselt ning arvatavasti ühe taolise tõttu ta segastel asjaoludel surigi.
Dekabristid ja dekabristide ülestõus Dekabristid ohvitserid, kes võitlesid valitsuse vastu Venemaal Eesmärgid: 1) kasvatada tsaari 2) valgustada aadlit Nuhkide eest grupeeruti salaorganisatsioonidesse 1)Päästeliit(Pavel Pestel) 2)laienes Hüvanguliiduks 3) muutub Põhjaühinguks(võim valitsejal + rahvaesindus) 4) lisaks Lõunaühing(radikaalsem Põhjast) Dekabristide ülestõus toim 26.dets 1825.a, ülestõusu juht S.Trubetskoi ei ilmunud kohale, mis tekitas segaduse. Nikolai 1. surus ülestõusu maha. Paljud viidi kohtu alla, poodi ülesse ja saadeti sunnitööle Siberisse. Tähtsus: D ülestõus oli 1
Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine: Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva, abiellub
Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna
Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. SüTimo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Süzee on järgmine : Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Lõpuks Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna
Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust Mis juhtub? Härra von Bock võtab endale talupojaseisusest naise Eeva Mätliku. Timo läheb üheksaks aastaks vangi, kuna keisrile ei meeldinud Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed. Timo kaotab vangis olles hambad. Eeva vend, Jakob Mätlik, uurib juhtunut ning annab oma päevaraamatus kõigele omapoolse hinnangu. Timo tunnistatakse peale vanglakaristuse täitmist hulluks ning määratakse eluaegne koduarest valla piirides, nuhkide valvsa pilgu all. Timo ja Katharina peavad Jakobi kaasabil ka põgenemisplaane, kuid on sunnitud neist loobuma. Jakob abiellub Annaga, kolib oma õest eraldi elama ja saavad lapse. Anna ema tunnistab Jakobile surivoodil, et Anna isa on härra Laming. Timo ei tahtnud põgeneda, vaid olla kui raudnael keiserriigi ihus. Kuidas lõpeb? Timo sureb oletatavalt Lamingu käe läbi. Anna sureb vanadusse, korjates õunu. Eeva annab Timo vennale Karlile korvi. Jakobi ja Anna ainuke laps, väike Eeva,
Algavad uuesti ülekuulamised. Taavil tuli pähe päästev mõte, et tal olevat nimekiri meestst, kes Soomes sõjakooli olid. Vabrikusse, kus pidi paber olema, saatis teda salk valvureid. Aknast läbi õnestus tal põgeneda ja ta jõudis Ülemiste järve äärsesse metsa. Võõras naine andis talle bareti, kui kuulis, et on venelaste käest pääsenud. Selma muretses talle riided ja viis ta varjule kommunistlikute vaadetega vanapapiiga tuppa. Evaldi abiga saab Taavi rongile nuhkide eest ja sõidab linnast välja Kose poole. Algul peatub ta Evaldi onu juures, edasi Piibu Eedi kodus. Sealt leiab ta eest Eduardi ja Leonardi. Neilt kuuleb ta, et Rootsi said põgeneda vähesed ja tema naine ja poeg jäid venelaste piiramisrõngasse. Selle teadmisega olid usk ja lootus varisenud kokku. Talle sai selgeks, et kui Euroopas algas ülesehitustöö; teda ei lastud selle juurde-jah orjanagi ei lastud, sest temalt nõuti sunnitöö asemel verevendade hinda. Võimalike
säilitada. Kuigi vangis viibides oli ta mitu korda olnud hulluksminemise äärel, siis koju saabununa oli ta täie mõistuse juures. Vähemalt niipalju terve kui ta pärast üheksa aastat kestnud üksikvangistust olla sai. Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli. Ta jätkas sealt, kus ta pea kümme aastat tagasi lõpetanud oli. Mingi sisemine jõud sundis teda selleks ning ta ei loobunud kirjutamisest, vaatamata suhteliselt suurele ohule saada avastatud tsaari nuhkide poolt. Von Bock otsustas Eestist põgeneda ja leida rahu mujal, kuid viimasel hetkel ta sellest kavatsusest loobus. Ta tajus, et mõju Vene impeeriumile on suurem, kui ta jääb paigale. Ta riskis enesehävitusega, sest kui ta oleks tabatud, siis arvatavasti oleks karistuseks olnud surm või piinamine. Ta otsustas jääda "raudnaelaks impeeriumi ihusse". Keisri nuhid ümbritsesid teda endiselt ning arvatavasti ühe taolise tõttu ta segastel asjaoludel surigi. ******* "Keisri hull"
säilitada. Kuigi vangis viibides oli ta mitu korda olnud hulluksminemise äärel, siis koju saabununa oli ta täie mõistuse juures. Vähemalt niipalju terve kui ta pärast üheksa aastat kestnud üksikvangistust olla sai. Timo ei jätnud oma kirjatööd pooleli. Ta jätkas sealt, kus ta pea kümme aastat tagasi lõpetanud oli. Mingi sisemine jõud sundis teda selleks ning ta ei loobunud kirjutamisest, vaatamata suhteliselt suurele ohule saada avastatud tsaari nuhkide poolt. Von Bock otsustas Eestist põgeneda ja leida rahu mujal, kuid viimasel hetkel ta sellest kavatsusest loobus. Ta tajus, et mõju Vene impeeriumile on suurem, kui ta jääb paigale. Ta riskis enesehävitusega, sest kui ta oleks tabatud, siis arvatavasti oleks karistuseks olnud surm või piinamine. Ta otsustas jääda ,,raudnaelaks impeeriumi ihusse". Keisri nuhid ümbritsesid teda endiselt ning arvatavasti ühe taolise tõttu ta segastel asjaoludel surigi.
«Kallis proua Bonacieux, avage väike koridoriuks. Ma tulen alla teie juurde.» XVIII ABIKAASA JA ARMUKE. «Proua, lubage öelda, et teil on väga vilets abikaasa,» ütles dArtagnan sisse astudes uksest, mille noor naine talle avas. «Teie kuulsite siis meie jutuajamist?» küsis .proua Bonacieux kiiresti, heites d'Artagnanile rahutu pilgu. «Algusest lõpuni.» «Mu jumal, aga kuidas?» «Ainult minule teada oleval viisil, mille abil kuulsin ka palju ägedamat vestlust teie ja kardinali nuhkide vahel.» «Ja mida te saite aru meie kõnelusest?» «Üsna paljugi: esiteks seda, et teie mees on õnneks kohtlane lollpea; teiseks, et olete kimbatuses, missugune asjaolu mind rõõmustab, sest see annab mulle võimaluse teile oma abi pakkuda, ja jumal taevas teab, et olen valmis teie eest tulest läbi minema; siis veel seda, et kuninganna vajab tublit, arukat ja ustavat meest, kes võtaks ette teekonna Londoni. Minul on vähemalt kaks kolmest vajalikust omadusest ja siin ma olen.»
annaabi.ee 
