– pleuston, b) Kolmes oleluskeskkonnas elavate organismide rühm. – nümfeiidid, c) Ujuvad loomad. – nekton, d) Põhjaelustik, kes elavad kahes oleluskeskkonnas korraga. – bentos 4. Sobita mõiste kirjeldusega. a) Sellise eluvormiga taimede osatähtsus on kõige suurem segametsas. - hemikrüptofüüt, b) Toitainete omastamine seene vahendusel. – mükotrofism, c) Putukas, kes külastab paljude taimeliikide õisi. – polütroopne, d) Osaline nugimine, nagu nt mailaselistel, härgheintel ja robirohtudel. – poolparasitism, e) Taim, kes elab ebasoodsa perioodi üle ainult seemnetena. – terofüüt, f) Biotsönoosi kogu suhetesüsteem. – konneks, g) Organismide rühmitus biotsönoosis, mis on seotud oma elutegevuses teatud autotroofse taimega kui energiaallikaga. – konsortsium, h) Puu/põõsas kõrgusega 2-8 m. – mikrofanerofüüt 5. Kas väide on õige või väär? "Taimekoosluse kirjeldamise üks meetod on
Mükotrofism ja parasitism. Mükotrofism on toitainete omastamine seente vahendusel. See on maismaataimedele väga omane. Obligatoorsete mükotroofide kogu elu on seotud seemeniitide sümbioosiga. Enamasti on see suhe vastastikku kasulik. Seened saavad süsivesikuid, taimed vett ja lahustunud aineid. Raske on otsustada, millal mõlemale kasulik sümbioos asendub parasitismiga ainult ühele poolele kasulik. Parasitismi nõrgim aste on poolparasitism. See on osaline nugimine osa vett ja toitaineid saadakse rohttaimede juurtest. Järgmine aste on täiesti juurteta võraparasiidid, nt puuvõõrikud. Kogu vesi ja mineraalained tulevad peremeestaime kudedest. Täisparasiidid saavad nii orgaanilise kui ka anorgaanilise ainelise toidu peremehelt. Parasiidi elu oleneb peremehe olemasolust, noor taim peab ruttu leidma kontakti peremehega. Selleks on vaja kohastumusi. Suhted tarbijatega.
(üheperemehelised ja mitmeperemehelised); 5. parasiitide arenemisjäriku arvestades (larvaalsed, preimaginaalsed ja imaginaalsed parasiidid); 6. parasiteerimise kestuse alusel (temporaarsed, statsionaarsed, perioodilised ja permanentsed parasiidid); 7. superparasiidid ja pseudoparasiidid. parasitaarsõlmed (parasiit) -- allergilised granuloomid. parasitism (kr. para -- kõrval + sitos -- toit) -- parasiitlus, parasiteerimine, nugisus, nugimine. Organismide antagonistlik interaktsioon, mille puhul üks liik, parasiit, elab ajutiselt või alaliselt teise liigi, peremehe, keha pinnal või sisemuses, toitub peremehe kulul ja toimib peremehesse patogeenselt. Vrd. episitism. Parasiidile on peremees pikka aega elusaks toiduallikaks, röövloom ehk episiit sööb aga oma saaklooma kohe ära. 15 parasitismi levik loomariigis. Parasiidid on erisuguse morfoloogia, füsioloogia ja
Kui riisipõllud on vee all, katab vee sõnajalg, kellega sümbioosis lehtedes sinivetikas. Kui vesi taandub, siis on lämmastikurikas väetis riisile. 51 3. TARBIMINE (+,-) Üks populatsioon tarbib kas otseselt teist populatsiooni või seda, mida teine populatsioon pakub (mitte vabatahtlikult) Tähtsamad nimetused: 1. Kisklus 2. Parasitism (nugimine) 3. Herbivooria 4. Mükotroofia (fungivooria) – seente söömine 5. Jne… 1. Kisklus – Kirjka tapab saagi 1 õnnestunud rünnaku käigus. Tarbib surnuna. 2. Parasiit – On saagiga pikka aega seotud. Eesmärgiks ei ole kunagi saagi tapmine (võib olla õnnetus). Üldjuhul on üks või mõni saakloom. Konsurmeerib organeid aga jätab saaklooma ellu Parasiidid + parasitoidid – 10% maakera liikidest. Parasiidid munevad munad
annaabi.ee 
