LSD LSD Ehk lüsergiinhappe dietüülamiid on sünteetiline hallutsinogeen Aine struktuur- ja summaarvalem Kus leidub? Looduslikult leidub tungalteras, kuid tänapäeval kasutatakse vaid sünteetilist LSD- d Sünteesimine 1938. aastal šveitslasest keemik Dr. Albert Hofmann otsis migreeniravimit Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelilised omadused Kasutamine Suu kaudu, mõjuperiood kestab 6–12 tundi. Mõju- intensiivne, võib tekkida "kehast väljumise tunne“,võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. Tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus. Laienevad pupillid, tugevnevad refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju. Hajevil olek, letargia, uimasus, ebakindlad liigutused ja üle keha värisemine. Letargia- haiguslik uni Sõltuvus Tagasihoidliku intensiivsusega Raske saada üledoosi, sest surmav annus on ...
KORDAMINE Vegetatiivne närvisüsteem 1. Mis on neurotransmitterite ülesanne organismis? Erutuse ülekanne toimub keemiliste vahendajate abil ehk neurotransmitterite abil. Neurotransmitterid kannavad infot ühelt neuronilt teisele, neuronilt keharakkudele (skeleti- ja silelihased). 2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse? Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. 3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5
7. Millised alaliigid on tsütoplasma võrgustikul (endoplasmaatilisel retiikulumil)? karedapinnaline ja siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustik 8. Millises organellis toimub valkude ainevahetus? karedapinnalises endoplasmaatilises võrgustikus 9. Millises organellis toimub süsivesikute ainevahetus? siledapinnalises endoplasmaatilises võrgustikus 10. Millises organellis toimub lipiidide ainevahetus? siledapinnalises endoplasmaatilises võrgustikus 11. Kus sünteesitakse aminohapetest valkusid? Ribosoomides 12. Mis ülesanded on Golgi kompleksil? Selles toimub lõplik valkude töötlemine 13. Millised organellid lagundavad raku jaoks mitte vajalikke ühendeid? Lüsosoomid 14. Kus sünteesitakse energiarikast adenosiintrifosfaati? Mitokondrites 15. Kas funktsionaalselt aktiivsetes rakkudes on mitokondreid proportsionaalselt vähe või palju? Mida rohkem energiat organism vajab, seda rohkem on mitokondreid. 16
Fotosüntees kui assimilatsioon. 6 CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Toimub klorofülli sisaldavates organismides ( valdavalt rohelistes taimedes, aga ka vetikates, samblikes ja tsüanobakterites) Sünteesitakse valgusenergiat kasutades CO2st ja H2Ost orgaanilisi ühendeid. Lisasaadusena eraldub hapnik. NB! Fotosünteesil eralduv hapnik pärineb veest NB! Süsinikdioksiidi süsinikust tekib orgaaniline ühend Fotosünteesil eritatakse valgus-ja pimedusstaadiumi! Valgusstaadiumis on vajalik valgus s.t. valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad valgusenergia abil - Valgusenergia ergastab klorofülli
SUGUELUNDKOND MEESTE SUGUELUNDKOND Munand sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud. · Munajuhad · Emakas · Tupp Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. VILJASTUMINE Spermid muutuvad viljastamisvõimeliseks alles siis, kui nad on mõnda aega naise suguorganites olnud. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine seemneraku ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. INIMESE ALGNE ARENG
elundeid. Kaitseb k�lma, p�rutuste eest, annab kehale vormi, rasva tagavaraks. Kananahk tekib, sest karvad hoiavad �hku kinni, et sooja hoida. Bakterid takistavad t�vestavate bakterite elutsemist nahal.Et nahk oleks terve, tuleb s��a mitmekesist toitu ja juua palju vett, nahka puhastada. Mida enam ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam s�nteesib nahk MELANIINI ning seda pruunim on naha jume. P�ikesekiirguse m�jul s�nteesitakse nahas D-vitamiini, mida on vaja luustiku arenguks. Ultraviolettkiirgus v�ib p�hjustada nahav�hki, enneaegset vananemist. Kaitsta saab end sobiva riietuse, kaitsekreemidega ning mitte p�evitades keskp�eval. LUUD -u 200 luud, mis on �hendatud luustikuks LUUSTIK e skelett - omavahel seondunud luud -koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine, �mbritsevad ladestunud kaltsiumisoolad -olulisemaid orgaanilised ained on valgud (elastsed kiud) ja rasvad (toitainete
SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. · Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt.
KEEMIA ARVESTUS 1. Orgaaniline keemia Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid Orgaanilised ühendid jagunevad: – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides) – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest) Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega)
Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid) Millised omadused peavad ühendil olema, et olla hormoon? toime väga madalates kontsentratsioonides (10-6 – 10-9M); sünteesitakse taime ühes piirkonnas, aga toimet avaldab teises piirkonnas pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt
lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA- või RNA-ahelates. RAKKUDE TEGEVUSJUHISED ON SALVESTATUD NUKLEIINHAPETESSE
TRANSLATSIOON e valgusüntees, toimub tsütoplasmas, ribosoomides. Aminohapetest sünteesitakse polüpeptiidahel. Protsessi viib läbi ribosoomikompleks, mis koosneb: · 30S subühikust (eukar: 40S) ja 50S subühikust (prokar: 60S); või vastavalt väike ja suur subühik · mRNA (sisaldab geneetilist koodi) · initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli.
I Vasta küsimustele: (7p) 1. Mis on pärilikkus? - Tunnuste edasikandumine (pärandamine) vanemorganismidelt järglastele. 2. Palju on inimese keharakkudes kromosoome? - Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. 3. Nimeta inimesel esinevaid tunnuseid, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju - 4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. - Matriitssüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? - Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. 6. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? - Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 7
Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a) seenerakud b) taimerakud c) loomarakud d) bakterirakud 10. Passiivse transpordiga pääsevad rakku: a) valgu molekulid b) biopolümeerid c) rõngaskromosoomid d) vee molekulid 11. Tuumakeses sünteesitakse: a) ribosoome b) plastiide c) mitokondreid d) lüsosoome 12. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub: a) ribosoomides b) tsentrosoomides c) kromosoomides d) lüsosoomides 13. Inimese igas keharakus on üldjuhul: a)23 kromosoomi b)26 kromosoomi c)46 kromosoomi d)48 kromosoomi 14. Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku b) seenerakku c) taimerakku d) bakterirakku 15. Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks b) lipiidide sünteesiks
Süda teeb puheseisundis olles ligikaudu 75 lööki minutis. 8. Nimeta 4 maksa ülesannet! *vere glükoosisisalduse regulatsioon *vitamiinide varu säilitamine *rasvade sisalduse regulatsioon *punaste vereliblede süntees lootel 9. Mitu mg glükoosi sisaldub terve inimese veres? Terve inimese veri sisaldab 80-90 mg glükoosi 100 cms3 kohta. Õ. lk. 80-86 1. Mis on inimese lämmastikuvahetuse jääkproduktiks? Kus ja mis juhul seda sünteesitakse? Inimese lämmastikuainevahetuse jääkproduktiks on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis, kui organismis on liiga palju aminohappeid. 2. Kui palju verd läbib ligipalju neere? Neere läbib igas minutis ligikaudu 1,2 l verd. 3. Kui palju on 65 kg kaaluvas inimeses vett? 65 kg kaaluvas inimeses on ligikaudu 40 l vett. 4. Mis on uriin? Uriin on neerus toimuvate protsesside lõpp-produkt. 5. Mille abil säilitavad karvased loomad oma kehatemperatuuri?
annaabi.ee 
