eksisteerimisel Eestis. Hävitati hästi järjel olevad suurtalud, toimus kollektiviseerimine, mida Venemaa oli praktiseerinud 30-ndatel aastatel, tekkisid kolhoosid ehk vara muutus nn. ühisvaraks, millel puudus kindel peremees. Eestlaste osatähtsus Eestis hakkas kiiresti vähenema, seoses eestlaste küüditamisega Siberisse. Eestlasi taheti muuta vähemusrahvuseks omaenda maal. Eestisse rajati uusi tehaseid, mida Eestil tegelikult vaja ei olnud, kuid muutsid NSVLiidust sõltuvaks. Pärast Stalini surma Eesti olukord mõnevõrra paranes, Siberisse saadetud inimestel lubati kodumaale tagasi pöörduda. Inimestele anti rohkem vabadust, mis aitas kaasa majanduse arengule. Polnud suured palgad, aga toiduained olid odavad. Ei eksisteerinud tööpuudust, kõigile leidus töökoht. Inimesi hoiti teadmatuses elust mujal maailmas ja rahvale valetati, et lääne riikide töölised elavad vaesuses. NLKP kontrollis kõikide ajalehtede artikleid
reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust
Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk „Nõukogude julgeolekuasutuste Stalini-aegseist ülekuulamisprotokollidest“ analüüsivad ülekuulamisprotokollide eripära. Toimikutes käsitletakse arreteeritute ja süüdimõistetud juhtumid. Arreteeriti tavaliselt Saksa okupatsiooni võimudega koostööd teinud isikuid, Omakaitse liikmeid, Eesti Vabariigi, kui ka Saksa politsei ja sõjaväeteenistuses olnuid isikuid, desertööre, kodanlikke natsionaliste. Uurimisosakonnas töötasid põhiliselt NSVLiidust saadetud julgeoleku ohvitserid. Arreteerimisele oli eelnenud informatsiooni kogumine, mille alusel vahistati isik. Uurimuse käigus küsiti sõprade, tuttavate ja töökaaslase kohta, millised on nende poliitilised vaated, millistesse erakondadesse, organisatsioonidesse nad kuulusid, kuidas suhtuvad nõukogude korda, kus elavad praegu jne. Ivo Juurvee „Totalitaarse reziimi eriteenistuse kirjastustegevusest Eesti NSV KGB näitel“
Võeti suund industrialiseerimisele - 166. 1) hakati eelisarendama rasketööstust, eriti sõjatööstust 167. 2) loobuti välismaistest investeeringutest, eraettevõtlusest 168. 3) majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele 169. 4) kehtestati viisaastaku plaanid – esimene 1928-1933, mille alusel NSVLiidust pidi saama industriaalmaa Propageeriti hoogtööd ja sotsialistlikku võistlust, noorsugu värvati uutele suurehitustele 170. TULEMUSED Rasketööstuse tootmise kogumahult 1938.aastaks USA järel II kohal maailmas Tööviljakus ja toodete kvaliteet väga madal Elanikkonna maksukoormuse kasv, elatustaseme langus
Samal aastal alustab tegevust EÜE. Tekkisid noorte organisatsioonid Komsomol jne. 1965 - Tallinas pannakse püsti trolliliinid. Avatakse reisilaevaliin Tallinn-Helsingi. 1967 - tegevust alustab EÕM. Aprill-august 1968 - Praha kevad. Lõppes sula aeg. Breznev kehtstas stagnatsiooni. Selle tulemusena pidurdus majanduskasv. Poliitbüroo keskmine vanus tõusis 68 aastani. Dissidendid [Solzenitzev ("Gulagi Arhipelaag") põgenes ise NSVLiidust, Sahharov (NL-i vesiniku pommi "isa")] pandi koduaresti. Väiksemad dissidendid paigutati hullumajadesse. 1970 - keskharidus muudetakse kohustuslikuks. 1971 - Luuakse Lahemaa rahvuspark - esimene rahvuspark Nõukogude Liidus. 1972 - Torontos korraldatakse väliseestlaste poolt ESTO 72. ETV alustab värvisaadete edastamist. Tallinnas valmib Viru hotell - eesti esimese pilvelõhkuja püstitasid Soomlased. 1973 - Tallinnas hakatakse ehitama Väike-õismäed
annaabi.ee 
