rahvus-, usutunnistus- ja kastipõhise diskrimineerimise majanduses planeerimise ja turumajanduse printsiibid riikliku sektori tugevdamine Peaminister Nehru ja välismaailm Nehrul väga suur autoriteet üks sõjalis-poliitilistesse blokkidesse mitteühinemise poliitika autoreid Hiina Rahvavabariigi tunnustamine (1962-1964 konflikt Hiinaga Tiibeti pärast) majandusliku ja tehnilise abi lepped USAga NSVLiidult abi, kuid mitte Moskva Nehru ja Jackie liitlane Kennedy, USA esimene leedi Jawaharlal Nehru pärand suri Delhis südamerabandusse 1964.a 75aastasena tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv Gandhi olid samuti India peaministrid (mõlemad mõrvati) Aitas India äärealade lapsi, rajas üldkehtiva haridussüsteemi, toetas maailmatasemel haridusinstitusioonide loomist Indias Esseed (eesti keelde tõlgitud "India avastamine
sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). http://en.wikipedia.org/wiki/Konrad_Adenauer BERLIINI ELANIKUD JÄLGIVAD C-5 MAANDUMIST http://en.wikipedia.org/wiki/File:C-54landingattemplehof.jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:C-47s_at_Tempelhof_Airport_Berlin_1948.jpg HIINA KODUSÕDA 1946-1949 1920.-tel kujunes välja tugev Kommunistlik Partei (sai sõjalist ja maj. abi NSVLiidult), juht Mao Zedong. Hiina valitsusväed (Guomindang e Rahvuslik Rahvapartei) said abi USA-lt. Kommunistide võit, riigi lõhenemine. Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik (KP) Taiwan – Hiina vabariik (Guomindang) Mao Zedong KOREA SÕDA 1950-1953 1910-1945 Korea Jaapani võimu all. Pärast II MS põhi – NSVL, lõuna – USA. 1948 – Põhja-Koreas Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KP)
lennuliin USA-ga. Sel ajal elas Lääne-B 2 milj. inimest. Tulemus:Lääne-B jäi omaette üksuses, ta ei olnud üheduses SLV-ga; NSVL ei saanud mõjuvõimu juurde. Räägiti uuest MS-st, mis siiski suudeti ära hoida. Korea sõda (1950-53) Põhja-Korea, Lõuna-Korea, USA, NSVL ja Hiina Sõja põhjused: Korea rahvas oli lõhenenud kaheks kommunismimeelseks (Hiina mõjul) ja läänemeelseks 1948.a ; Põhja-Korea alustas sõda, et kogu Korea muuta kommunislikuks. Põhja-K sai sõjas abi NSVLiidult ja Hiinalt, Lõuna-K aga USA-lt. Sõja tegevuses polnud kummalgi poolel olulist edu ja nii jagunes Korea mööda 38. laiuskraadi kahte ossa. Sõja lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga. Seda sõda võib pidada ,,külma sõja" üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in. Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam.
Stalin arenes sõjatööstust. Rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis. Oli ka salapolitsei, isikukultus. Poliitilise vastase asi lõppes enamasti füüsilise hävitamisega. ,,Läänestumine". 13, Korea sõda (1950-53) Põhja-Korea, Lõuna-Korea, USA, NSVL ja Hiina Sõja põhjused: Korea rahvas oli lõhenenud kaheks kommunismimeelseks (Hiina mõjul) ja läänemeelseks 1948.a ; Põhja-Korea alustas sõda , et kogu Korea muuta kommunislikuks. Põhja-K sai sõjas abi NSVLiidult ja Hiinalt, Lõuna-K aga USA-lt. Sõja tegevuses polnud kummalgi poolel olulist edu ja nii jagunes Korea mööda 38. laiuskraadi kahte ossa. Sõja lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga. Seda sõda võib pidada külma sõja üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in. Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam.
hirmutamisega jäi kõigisse (välja arvatud 1) ainult komunistliku partei esindaja. Valimised võitis Eesti Töörahva Liit. 27.07.1940 - Uus riigivolikogu otsustas: 46 Võeti vastu uus põhiseadus, mis sarnanes Nõukogude Liidu omale. Eesti Vabariigi nimetus asendada Eesti Nõukogue Sotsialistliku Vabariigi nimetusega. Konstanti Päts taandati presidendi ametist. Natsionaliseeriti eraomandus. NSVLiidult paluti ENSV enda koosseisu arvata. Kõrgeimaks parlamentaarseks organiks sai ENSV ülemnõukogu, mille esimeheks sai Johannes Vares- Barbarus. ENSV Rahvakomissaride nõukogu esimeseks komissariks (peaministrik) sai Johannes Lauristin. Hakati arreteerima Eesti Vabariigi riigi tegelasi, kõrgemaid ohvitsere punaarmeelaste ja kommunistide poolt. Nad viidi Venemaale. Algas punane terror. 06.08.1940 - NSVLiit inkorporeeris ENSV oma koosseisu. Eesti Vabariik jäi püsima USA- s saatkonnana.