Novosibirski ooperi - ja balleti teater Teater Novosibirski ooperi-ja balleti teater on kõige olulisem teater Novosibirskis ja Siberis. See on suurim teater Venemaal, isegi suurem kui Suur Teater Moskvas. Teater asub Novosibirski kesklinnas Lenini väljakul, mis on linnas kõige sümboliks. Teatri põhiõigused on määratud Vene Föderatsiooni valitsuse ja Kunstiministeeriumi poolt. Kõik programmid viiakse eeskotta kus tegeletakse pidevalt Pilt 1 Novosibirski ooperi ja balleti teater riigi kultuurilise tegevusega.
tekivad jääummistused • Kesk- ja alamjooksul on kevadeti suured üleujutused, sest jõekaldad on madalad ja pinnas on veel külmunud. Inimtegevus • Inimesed kasutavad Obi jõge enamasti niisutamiseks, joogiveeks ja kalapüügiks • ( seal on umbes üle 50 kalaliigi) Novosibirsk • Obi kaldal asub elanike arvult Venemaa suuremate linnade hulka kuuluv Novosibirsk. • Siberi raudtee ületab Obi jõge (see on maailma pikim raudteeliin) • Novosibirskis on Obile rajatud veehoidla ja hüdroelektrijaam
küsimuseks. 10. novembril 1991 taastati ka Eesti Suusaliidu liikmelisus Rahvusvahelises Suusaföderatsioonis. Albertville'i taliolümpiamängudel 1992. aastal võttis Eesti pärast 56- aastast vaheaega olümpial osa oma lipu. Olümpia tulemusteks olid Allar Levandi jõudmine esikuuikusse, Krista Lepiku tänaseni püsiv tippkoht laskesuusatamises või noore Andrus Veerpalu üllatussõit 10 km. Krooniks olümpiatalvele oli Novosibirskis peetud laskesuusatamise MM-il Eesti neliku (Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Kalju Ojaste) poolt saavutatud pronksmedal 20 km meeskonnasõidus. Sama aasta 11. novembril loodi iseseisev Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF), mis järgmisel aastal sai rahvusvahelise organisatsiooni IBU liikmeks. Ramsaus toimunud MM-il (1999) jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult sai kolm medalit. Veerpalu klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu
Kolratuursopranitel on kergeim ja kõrgeim hääl. Eestis kõige kuulsamad koloratuursoprani lauljad on: Margarita Voites ja Anu Kaal. Samuti on Eestist pärit ka Miliza Korjus. Koloratuursoprani hääl võib ulatuda 2,5 oktaavi ja lõpeb 3. oktaavi f-ga, mõni võib aga laulda 4. oktaavi c-ni Margarita Voites Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Õpinguid alustas Voites Novosibirskis. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale. Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Ülikooli näitering mängis Kálmáni operetti ,,Montmartre'i kannike" Margarita Voitesega peaosas. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964
koondises kuldmedal, 5 km laskesuusatamine hõbemedal Falunis Rootsis 1986. a 5 km laskesuusatamine kuldmedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal Lahtis Soomes 1987. a 10 km laskesuusatamine hõbemedal, lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal Chamonix's Prantsusmaal 1988. a lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal 6 Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee ja Kalju Ojaste - Novosibirskis Venemaal 1992. a 20 km laskesuusatamise meeskonnasõidus pronksmedal. Eesti edukaim laskesuusataja: Kaija Parve-Helinurm Sündinud: 14. juunil 1964 Saavutused: seitsmekordne maailmameister. 1986 10 km, 1985 5 km, 1984-88 teatesõidus. Kuulunud ka Eesti koondisse murdmaasuusatamises. Tunnustus: Eesti parim naissportlane 1985 ja 1986. Eesti Laskesuusatajad 2002. aasta seisuga Eestis spordi bibliograafilise leksikoni andmetel:
advokaadid. Nii oli täiesti põhjendatud Eesti esimese vabariigi päevil välja antud biograafiline kogumik "Välis-Eesti tegelased" (Tln 1939), kust võib leida ka väljaspool Eestit ilmunud eestikeelse perioodika tegijate kohta eluloolisi andmeid. Samuti on võimalik saada ülevaade raamatust "Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940", kus eestikeelset perioodikat veel ilmus. Väga palju eestlasi elas Peterburis, seal ilmunud trükiste nimekiri on kõige pikem. Novosibirskis trükiti "Siberi Teatajat" (ilmus 1922-37) ja "Uus Küla" (1926-30), viimane oli hinnata kaasanne kommunistlikule "Siberi Teatajale". Venemaal ilmus eesti asunikele veel üksikuid väljaandeid Omskis, Tomskis, isegi Vladivostokis tehti üks katse. Berliinis ja Helsingis trükitud väljaanded olid orienteeritud peamiselt kodumaal lugemiseks. Teistes maailmajagudes olid eestlased samuti oma rahvusgruppe moodustanud, nii Lõuna-Ameerikas kui Austraalias tehti katseid oma väljaandeid trükkida
annaabi.ee 
