Ta oli leebe, heatahtlik ja pisut häbelik inimene, paraku ka ebakindel ja otsustusvõimetu. 5. Miks nimetati aadlikke ja vaimulikke privilegeeritud seisusteks? Sellepärast, et: 1 Et nad ei pidanud makse maksma. 2.Neid oli väga vähe. 3.Ei pidanud tööd tegema 4.Nad elasid luksuslikult 6. Miks ja millal kuningas generaalstaadid kokku kutsus? 1789.a. kutsus kuningas kokku generaalstaadid, sest kuna kuningas tahtis muuta maksusüsteemi, aga notaablid ütlesid, et neil pole selle vastuvõtmiseks õigust ja et uusi makse saab kehtestada vaid kõigi seisuste esinduskogu – generaalstaadid. 7. Miks generaalstaadid lõhenesid? Tekkisid vastasseisud priviligeeritud seisuste ja kolmanda seisuse vahel. Kolmas seisus oli veenunud, et generaalstaadid esindavad rahvast tervikuna, mistõttu hääletamine peab toimuma seisuste nõudmistega. III seisus lahkub ja moodustab koos vaimulikega Rahvuskogu jne.. 8
Kuid taas põrkuti aadelkonna vastuseisule. 22. veebruaril 1787 kutsuti kokku Notaablite Kogu, kuhu kuulusid riigi silmapaistvaimad ülikud. Calonne, püüdes näidata, et teisi võimalusi pole, avaldas neile riigieelarve tegeliku seisu, mis oli tunduvalt hullem Neckeri-aegsest. Seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti erru. Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Etienne Charles Loménie de Brienne, kes püüdis nüüd omakorda reforme läbi suruda, samuti tõsta makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid, kes polnud koos käinud alates 1614. aastast. Ehkki otsiti veel ka teisi teid, pidi kuningas 1788. aastal tunnistama, et teist teed ei ole ning kuulutas välja, et generaalstaadid tulevad kokku 1789. aasta mais. Maikuus kogunenud generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus
sellega, et nimetas selle "annetuseks", kuid ülikud polnud sellest endiselt vaimustuses ning nõudsid kriisi lahendamist teiste vahenditega. Calonne, püüdes näidata, et teisi võimalusi pole, avaldas neile riigieelarve tegeliku seisu, mis oli tunduvalt hullem Neckeri-aegsest. Seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti erru. Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Etienne Charles Loménie de Brienne, kes püüdis nüüd omakorda reforme läbi suruda, samuti tõsta makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid, kes polnud koos käinud alates 1614. aastast. Revolutsiooni põhjustest võiks veel ära märkida järgmised: viimane Prantsuse revolutsioonieelne absolutistlik valitseja oli nõrk, mis põhjustab Ancien regime lagunemise, Louis XVI ei suuda valitsejana riigi ees olevate probleemidega toime tulla. Kuningavõim on
nimetas selle "annetuseks", kuid ülikud polnud sellest endiselt vaimustuses ning nõudsid kriisi lahendamist teiste vahenditega. Calonne, püüdes näidata, et teisi võimalusi pole, avaldas neile riigieelarve tegeliku seisu, mis oli tunduvalt hullem Neckeri-aegsest. Seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti erru. Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Etienne Charles Loménie de Brienne, kes püüdis nüüd omakorda reforme läbi suruda, samuti tõsta makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid, kes polnud koos käinud alates 1614. aastast. Ehkki otsiti veel ka teisi teid (muudatusi, ka maksude tõstmist, püüti läbi suruda kohalike parlamentide kaudu, kuid edutult, puhkesid ka esimesed rahva vastuhakud, kui parlamente püüti laiali saata, et absolutsimi tugevdada), pidi kuningas 1788
sissetulekuid rahvas muutus üha rahulolematumaks. 1787 kutsuti kokku Notaablite kogu (ülikud). Calonne püüdis neid veenda, et majandusreformid on möödapääsmatud, näidates lõpuks ka riigieelarve seisu mis oli hullem kui kunagi varem, kuid seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti ka tema erru. Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Brienne, kes püüdis omakorda reforme läbi surunda, tõstes samuti makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid lahenduse pakkus välja markii La Fayette, kes pakkus, et uute muudatuste ja maksude kinnitamiseks tuleks kokku kutsuda generaalstaadid. 17.Alexander Hamilton ja USA eelarvepoliitika kujunemine. Alexander Hamilton-lõi ameerika ühendriikide valitsuse, valitsuses koosolekut ei toimu nagu meil nt tavaks on, on pannud kokku seniselt toimiva valitsuse reeglid. 34. Aastaselt loodi 1
annaabi.ee 
