Selliseid viiteid võib näha paljudes luulekogu luuletustes. Osad luuletused on lausa pühendatud kommunistidele näiteks on luuletuse lipukandja eesõnaks kirjutatud ,,Joh.Tammele kommunistile ja Hispaania kodusõja võitlejale. Pärnus. 1940".Selle tõttu arvan ma ,et Kersti Merilaas oli kommunist. Ka olid luuletuste tegelaseks inimesed kes elasid tavalist elu ja nagu ootasid mingit vaheldust.Tihti olid tegelasteks lapsed või noored.Osad luuletused olid kirjutatud nagu nostalgiliste meenutustena autori enda lapsepõlvest. Luuletajale meeldis väga kirjutada pikki luuletusi mis vahepeal tunduvad lausa jutukestena. Näiteks on luuletus ,,Lapsepõlv" on kirjutatud kuueteistkümnele leheküljele. Nii pikka luuletust pole mina veel lugenud.Ka ei kirjutanud Kersti Merilaas riimluuletusi. Minu loetud luulekogus polnud ühtegi. Mind kõnetas kõige rohkem luuletus ,,Kiigel".See on lõbusam ja uljam luuletus kui paljud teised luuletused selles luulekogus
disaini arengus. Varajastes kolmekümnendates töötas ta Jean-Michel Frank firmas, värvides ekraane, tehes puidu töid ja joonistustarbeid. Ta töötas ka moe Illustratorina jaoks Coco Chaneli, Elsa Schiaparelli ja Nina Ricci tarbeks. Bérardi kõige tunnustatumaks saavutuseks oli ilmselt tema läikiv, maagiliste kujundustega Jean Cocteau's 1946. aasta filmis ,,Kaunitar ja koletis" kostüüm. Ta oli eriti tuntud oma peenete, nostalgiliste värvi kujundustega. Bérard suri ootamatult aastal 1949 Marigny teatri laval. . Calvin Richard Klein Calvin Richard Klein (sündinud 19. november 1942) on ameerika moe disainer, kes käivitas ettevõtte, mis hiljem muutus Calvin Kleini Inc-iks 1968. Lisaks rõivastele, andis ta oma nime veel erinevatele parfüümidele, sealhulgas CK One ja CK Be (lõhnaained mõlemale soole),
assotsiatsioonid selle terminiga seostuvad just eelkõige kinokunstiga, mida viljeleti 1950ndate lõpu ja 1960ndate esimese poole Prantsusmaal. 1.1 Caméra-stylo Üheks uuele lainele teed sillutanud kirjeks oli kindlasti kriitiku (hiljem ka filmitegija ja kirjanik) Alexandre Astruci 1948. aasta artikkel „La Naissance d’une nouvelle avant- garde: la caméra-stylo“ (Uue avangardi sünd: kaamera-sulepea). Ta kirjutab seal sellest, kuidas õhus on tunda muutusi, mis ei takerdu nostalgiliste mälestuste taha, olles 4 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis rohkem pilguga tulevikku suunatud. Tänu heli pealetulekule liikuvat kino eemale visuaalsest türanniast ja konkreetsetest pildilistest nõuetest narratiivile, võimaldades kirjutada ideid otse filmilindile. Astruc selgitab caméra-stylo ehk kaamera-sulepea põhimõtet järgmiselt:
teisel mäslev mägioja.Teede ristmikul jõe ja kaljuaheliku vahel õnnestus buss ringi keerata ja iga telkkond otsis endale enam-vähem laugja lapikese. Kividega külvatud nõlvakesel toitusime lampide ja lõkke valgusel. Meil, transilvaanlastel- Velli ja Neeme grupil oli see viimane õhtu bussiseltskonnana. Kuidagi iseenesest sigines grokk tassidesse, inimesed lõkke ümber ja taskulambi valgel igipõlised eesti laulud huultele.Võtsime läbi kõik lauliku laulud,lorilauludest matkalaulude ja nostalgiliste viisideni, ümberringi pimedas öös mägijõe kohin, tumedad kõrguvad kaljuseinad ja taevalaotuses lummavad tähed, hinges heldimus,ärevus ja pisuke hirm. Kui lähedal oli päike , kui kaugel aed! Kui lummavad silmad ja tugevad sõbrakäed! Laulsime neli tundi,kuni küünlad olid lõpuni põlenud ja kallakule tallatud must ring,hinged kerged ja uni silmis. 20. august, teisipäev. Esimene matkapäev Velli Sallallaa ja Neeme vettide grupp jäid
toitlustusteenuste pakkumine sihtgruppide veelgi suurema diferentseerumisega, s.t. arvestamine erinevate ostjate erinevate ootustega. Vältida tegemast kõike korraga määratleda mingi kindel roll, seda rolli täita täie professionaalsesega. 2. Tähtsal kohal on tervislik toitumine. 3. Tähtis on informatsioon toiduainete kohta, 4. Moes on maalähedase köögi taasavastamine, igatsus originaaltoodete järele, tagasipöördumine nostalgiliste ettevõtete vormide järele 5. Roheline mõtlemine prügi sorteerimine, ümbertöödeldud toodete kasutamine 6. Teooria: ,,Hinnad alla või surete!" 151 7. Harjumatu asupaiga leidmine s.t. gastronoomolisepakkumisega sinna, kuhu rahvas tuleb teistel põhjustel: haiglatesse, koolidesse, lennujaamadesse jne 8. All in one kontseptsioonide põimumine. Näiteks saab ühendada toitlustuse spordiga, meelelahutust toodete kaasaostmist jne 9