Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe 1940ndatel debüteerijad: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum 1950ndatel debüteerijad: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Harri Asi, Asta Willmann 1940.-50. aastad: sõja- ja põgenemisromaanide laine Arved Viirlaid "Ristideta hauad" (1952) Ilmar Talve "Juhansoni reisid" (1959), "Maja lumes" (1952) nostalgiaromaanid Karl Ristikivi: "Kõik, mis kunagi oli" (1946), "Ei juhtunud midagi" (1947) August Mälk "Tee kaevule" I-II (1952-1953) Valev Uibopuu modernistlik romaan Karl Ristikivi "Hingede öö" (1953) ajalooline romaan Ain Kalmus "Jumalad lahkuvad Maalt" (1956), "Toone tuuled üle Maa" (1958), "Koju enne õhtut" (1964) Gert Helbemäe "Sellest mustast mungast" I-II (1957-58) 1960ndad: o vähe debüüte: o kasvab modernismi osatähtsus
· Sarjad ,,Suuri sõnameistreid" ja ,,XX sajandi luule" · Kafka, Hesse, Hemingway, Salinger jpt · Sotsiaalne realism- möödutundeta ilusamine, kohustuslik optimism, vastuolude varjamine, utoopilise helge tuleviku kujutamine · Eesti kirjandus väljasuremise äärel · Aadu Hint ,,Tuuline rand" · Hans LEberecht ,,Valgus koordis" · August Jakobson ,,Elu tsitadellis"- ainus sõjajärgne näidend · Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad"- paguluses · Nostalgiaromaanid Ristikivi ,,Hingede öö" ja Gert Helbemäe Eesti kirjandus 1960ndail · Hipid, kosmoselennud, teadusrev, nn sulaaeg, nooruse väärtustamine, · Uus põlvkond, kes uskus parema tuleviku ning vabaduse võimalikkusesse · Tõlgete ja otsekontaktide kaudu suheldi muu maailmaga · Siseemigrandid Uku MASING, Artur ALLIKSAAR, · Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist UNT, VETEMAA, RUMMO, KAPLINSKI
kulgemist. Arved Viirlaid "Ristideta hauad" 1952 tegemist suletud, nõukogude okupatsiooni paines eestiga, kus ring tõmbub algul end suht vabalt tundnud tegelaste ümber üha koomale. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi vaid üksikinimese päästmisele, mis jääb aga järjest lootusetumaks. Tegelaste roll on ellu jääda, nad ei saa olla iseseisvalt eksitsteerivad entiteedid. Ilmar Jaks, lühiproosa. 24. Karl Ristikivi looming. Nostalgiaromaanid, kus rekonstrueeriti kodu-Eesti, aga seda romantiseerival, 11 puhtatoonilisel moel, pööramata tähelepanu ajajärgu vastuoludele. Neist otsiti hingekosutust ja tuge edasiminekuks. Vastupidi sündmuste tõttamisele ja tegevuskesksusele on tegemist ideaalseisundis peatunud ajaga. Nostalgiaromaanide tuumtekstid Ristikivi "Kõik, mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi". Mälestus kui
Kindlasti võib siin ka rääkida realistlikumast ja modernistlikumast poolest, aga kui nüüd mingite eraldi gruppidena eraldi välja tuua, siis kolm proosalainet: + nostalgiaproosa + otsitakse mingeid uusi lahendusi ja see algab luulest väikse ajalise nihkega + ajalooline proosa Suurema osa heterogeensemast osast moodustavad realistlikud romaanid, aga need eristuvad teemavaatelt ja vaatepunktilt. Siin on palju psühh realismi näiteid, mis võivad olla lahendatud teistmoodi kui nostalgiaromaanid. Väike nihe arengus toimub 1960ndate aastate paiku, kui tuleb noor põlvkond kirjandusse. Nii nagu luules, nii ka proosas (H. Nõu, E. Nõu jt) autorid jäävad pagulasproosa viimasteks noorteks. 1970-80ndate debüüdid ei too enam olulist lisa. Nii luules kui proosas räägime situatsioonist, kust tervik hakkab hajuma. Selle juures ei maksa arvata, et pagulaskirj kaob plaksti ära. Ta ei kao kuhugi ära. Aga kui noori ei tule, siis see jääb lihtsalt väiksemaks.
annaabi.ee 
